Sõja 1391. päev: Ukraina droonid tabasid Vene allveelaeva
Kaks päeva väldanud kõnelustel USA delegatsiooniga Berliinis on tehtud reaalseid edusamme Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas, ütles esmaspäeval Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov. Ka USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff teatas pühapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Berliinis peetud kõneluste järel rahuprotsessi edenemisest. bUkraina droonid tabasid Vene allveelaeva.
Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 15. detsembril kell 22.33:
- Zelenski kiitis Berliini rahukõnelustel saavutatud edu;
- Witkoff teatas edust Zelenskiga peetud rahukõnelustel;
- Kallas: EL lisab Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja veel 40 laeva;
- Kreml peab Ukraina NATO-ga liitumise välistamist põhimõtteliseks küsimuseks;
- Alla veerandi ukrainlastest usub sõja lõppemist järgmise kuue kuu jooksul;
- Ukraina luure: rindelt naasvad Vene sõdurid sooritavad hulgaliselt kuritegusid;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit.
Ukraina droonid tabasid Vene allveelaeva
Ukraina teatas esmaspäeval, et riigi veealused droonid tabasid Musta mere Novorossiiski sadamas olnud Vene allveelaeva
Esmaspäeval võttis Ukraina julgeolekuteenistus SBU omaks Vene allveelaeva tabamise.
"Ukraina julgeolekuteenistus viis läbi järjekordse unikaalse erioperatsiooni ja korraldas rünnaku Novorossiiski sadamas. Esimest korda ajaloos lasid Sub Sea Baby veealused droonid õhku Vene allveelaeva," teatas Ukraina julgeolekuteenistus SBU
SBU teatel oli allveelaeval neli Kalibr tiibraketiheitjat, mida kasutati Ukraina territooriumi ründamiseks.
Zelenski kiitis Berliini kõnelustel saavutatud edu
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Berliinis peetud läbirääkimised USA presidendi Donald Trumpi saadikutega Venemaaga peetava sõja lõpetamiseks ei olnud lihtsad, kuid tõid tõelist edu julgeolekutagatiste küsimuses.
Zelenski pidas teist päeva Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi ja presidendi väimehe Jared Kushneriga kõnelusi Venemaa 2022. aasta täiemahulise sissetungiga alanud sõja lõpetamiseks, mis tugines algselt Trumpi esitatud ettepanekule.
Ukraina president kiitis heaks Washingtoni pakutud uued julgeolekugarantiid, kuid lisas, et erimeelsused püsisid küsimuses, millised territooriumid peaks Ukraina Venemaale loovutama.
"Territooriumi osas on peetud piisavalt dialoogi ja ma arvan, et ausalt öeldes on meil endiselt erinevad seisukohad," ütles Zelenski ajakirjanikele.
Umerov: kõnelustel USA-ga on tehtud reaalseid edusamme
Kaks päeva väldanud kõnelustel USA delegatsiooniga Berliinis on tehtud reaalseid edusamme Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas, ütles esmaspäeval Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov.
"Viimase kahe päeva jooksul on Ukraina ja USA läbirääkimised olnud konstruktiivsed ja viljakad ning saavutatud on reaalne edasiminek," kirjutas Umerov sotsiaalmeedias.
"Loodame jõuda kokkuleppele, mis viib meid päeva lõpuks rahule lähemale," lisas Umerov.
Samuti hoiatas Umerov uskumast kõiki läbirääkimisi puudutavaid kuulujutte ja anonüümsete allikate spekulatsioone, mida meedias avaldatakse.
DeepState: Vene vägi on 44 kuuga hõivanud 23 protsenti Donetski oblastist
Vene vägi on alates täiemahulise sõja algusest 2022. aasta veebruaris ehk 44 kuu jooksul hõivanud 23 protsenti Ukraina Donetski oblastist, Ukraina kontrolli all on praegu 22,6 protsenti, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.
Osa Donetski oblastist kuulus juba enne täiemahulise sõja algust Vene-meelsete separatistide kontrolli alla.
Witkoff teatas edust Zelenskiga peetud rahukõnelustel
USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff teatas pühapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Berliinis peetud kõneluste järel rahuprotsessi edenemisest.
"[Ukraina ja Ameerika Ühendriikide] esindajad pidasid põhjalikke arutelusid 20-punktilise rahuplaani, majandusküsimuste ja muu üle. Saavutati märkimisväärset edu ja nad kohtuvad uuesti homme hommikul," teatas Wtikoff pärast viie tunni pikkust kohtumist ühismeediakeskkonnas X tehtud postituses.
READOUT FROM U.S.-UKRAINE TALKS IN BERLIN, GERMANY:
— Special Envoy Steve Witkoff (@SEPeaceMissions) December 14, 2025
The meeting in Berlin between President Zelenskyy, Special Envoy Witkoff, Jared Kushner, and delegations from the United States and Ukraine lasted over five hours. Representatives held in-depth discussions regarding the… pic.twitter.com/G7breh5Gab
Witkoff tegi oma avalduse pärast tema ja Jared Kushneri juhitud delegatsiooni kohtumist Venemaa täiemahulise sõja lõpetamiseks mõeldud rahuplaani viimistlemiseks Ukraina delegatsiooniga, mille eesotas on president Zelenski.
Ukraina presidendi kantselei teatas avalik-õiguslikule ringhäälingule Suspilne, et läbirääkimised, mis kestsid 14. detsembril üle viie tunni, jätkuvad esmaspäeva, 15. detsembri hommikul.
Witkoff ei avaldanud oma postituses üksikasju kohtumise sisu kohta.
Enne kohtumist andis Zelenski märku, et Ukraina soovib NATO alusleppega sarnaseid julgeolekugarantiisid osana rahulepingust, et vältida Venemaa uut agressiooni, kuna USA ja mõned teised alliansi liikmed on Kiievi täisliikmesuse vastu.
Enne kohtumist teatas USA väljaanne Axios, viidates USA kõrgele ametnikule, et Trumpi administratsioon võib olla valmis pakkuma Ukrainale Kongressi poolt heakskiidetud NATO-sarnaseid julgeolekugarantiisid.
"Me tahame anda ukrainlastele julgeolekugarantii, mis ei ole ühelt poolt blankoveksel, aga on teiselt poolt piisavalt tugev. Oleme valmis saatma selle Kongressile hääletamiseks," ütles USA ametnik Axiosele.
"Kui inimesed näevad, mida nad saavad, mitte ainult seda, mida nad annavad, on nad altimad edasi liikuma," lisas ametnik.
Washington jätkab Kiievi survestamist läbirääkimiste edendamiseks, kuna USA president Donald Trump on süüdistanud Zelenskit soovimatuses Ameerika esitatud rahuplaani aktsepteerida. Laialdase arvamuse kohaselt on USA toetatud rahuplaan soodsam Venemaale kui Ukrainale.
Ukraina president ütles varem, et peab läbirääkimisi Euroopa juhtide ja Trumpi saadikutega, et arutada rahu alust – poliitilist kokkulepet sõja lõpetamiseks. Tema sõnu keskendub ta sellele, kuidas usaldusväärselt tagada Ukraina julgeolek, et Budapesti memorandumi ja Venemaa sissetungi kogemus ei korduks enam kunagi.
Lõppenud nädalal esitasid Ukraina ja tema Euroopa partnerid Washingtonile oma muudatused USA toetatud rahuraamistikku, mille eesmärk on muuta sätteid, mis nõuaksid Kiievilt ulatuslikke järeleandmisi.
Teel Berliini ütles Zelenski ajakirjanikele, et Kiiev pole veel USA-lt vastust oma muudetud rahuettepanekutele saanud, kuid lisas, et on dialoogiks valmis. President märkis, et räägib Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga ja võimalik, et ka teiste Euroopa juhtidega veel 14. detsembril.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron pidas enne Ukraina presidendi kohtumist Trumpi saadikutega telefonikõne Zelenskiga. "Prantsusmaa on ja jääb Ukraina kõrval toetama tugeva ja püsiva rahu loomist – rahu, mis suudab pikas perspektiivis tagada Ukraina ja Euroopa julgeoleku ja suveräänsuse," kirjutas Prantsusmaa president pärast telefonikõnet.
Väljaande The Wall Street Journali teatel osalevad 14. ja 15. detsembril Witkoffiga toimuvatel kohtumistel ka Macron, Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer ja Merz.
"Kõigile meelepärast plaani ei tule," ütles Zelenski, rõhutades, et rahuettepanek peab olema õiglane, tõhus ja takistama Moskval uut agressiooni Ukraina vastu.
Kuna USA ja mõned Euroopa partnerid ei toeta Ukraina püüdlusi liituda NATO-ga, otsib Kiiev hoopis USA-lt, Euroopa riikidelt ja teistelt partneritelt "artikli 5 sarnaseid" kahepoolseid garantiisid, märkis ta.
"Ja see on juba meiepoolne kompromiss," ütles Zelenski, lisades, et sellised garantiid Ameerika poolt peab kinnitama USA Kongress.
Presidendi sõnul ei pea Ukraina otsest dialoogi Venemaa poolega, kuna Moskva seisukohti edastab USA.
Kremli abi Juri Ušakov ütles, et Moskva pole veel Ukraina ja Euroopa rahuplaani muudatusi läbi vaadanud, kuid lisas, et need tõenäoliselt ei ole konstruktiivsed ja Venemaa on tugevalt vastu, kui neis muudatusi tehakse. Ušakov rõhutas, et Moskva on otsustanud territoriaalsetes küsimustes oma seisukohtadele kindlaks jääda.
Kreml on nõudnud Ukrainalt kogu Donetski oblasti, sealhulgas territooriumi, mida Venemaa väed pole suutnud vallutada, loovutamist mis tahes rahulepingu põhitingimusena.
Donbassist rääkides ütles Zelenski, et ainus õiglane variant oleks relvarahu, mis põhineb põhimõttel "me seisame seal, kus me seisame", ja küsimus lahendatakse hiljem diplomaatiliste vahenditega.
Igasugune ettepanek vabamajandustsooni või demilitariseeritud tsooni loomiseks – idee, mida toetab USA – oleks õiglane ainult siis, kui mõlemad pooled viiksid oma väed sümmeetriliselt välja, lisas Zelenski, nimetades seda küsimuseks, millele praegu pole vastust.
Kallas: EL lisab Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja veel 40 laeva
Euroopa Liidu välisministrid kavatsevad esmaspäeval toimuvas välissuhete nõukogus lisada Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja veel 40 laeva, ütles EL-i välis- ja julgeolekupoliitika juht Kaja Kallas.
"Täna langetame otsuse varilaevastiku laevade kohta. Me räägime 40 laevast, samuti isikutest, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hiilida," ütles ta enne EL-i Nõukogu kohtumist ajakirjanikele. "See kõik on selleks, et takistada Venemaal rahastamast seda sõda (Ukraina vastu - toim.)," lisas Kallas.
Kreml peab Ukraina NATO-ga liitumise välistamist põhimõtteliseks küsimuseks
Kreml teatas esmaspäeval, et Ukraina mitteliitumine USA juhitud NATO sõjalise alliansiga on võimaliku rahulepingu üle peetavatel läbirääkimistel põhimõtteline küsimus ja et see on eraldi arutelu teema.
"Loomulikult on see küsimus üks [rahukava] nurgakive ja loomulikult on see eraldi arutelu teema," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.
Peskovi sõnul ootab Venemaa USA-lt ka ülevaadet USA esindajate peetavatest läbirääkimistest Euroopa riikide ja Ukrainaga Berliinis.
Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt nõudnud Ukrainalt ametlikku NATO ambitsioonidest loobumist ja vägede väljaviimist umbes 10 protsendilt Donbassist, mida Kiiev endiselt kontrollib. Moskva on ka öelnud, et Ukraina peab olema neutraalne riik ja Ukrainasse ei tohi paigutada NATO vägesid.
Alla veerandi ukrainlastest usub sõja lõppemist järgmise kuue kuu jooksul
Ainult üheksa protsenti ukrainlastest usub, et sõda lõppeb veel enne 2026. aasta algust ning veel 14 protsenti eeldab vaenutegevuse lõppu vähemalt 2026. aasta esimeses pooles, selgub esmaspäeval avaldatud küsitluse tulemustest.
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) tehtud üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on aga ligi kaks kolmandikku ukrainlastest valmis sõda taluma nii kaua kui vaja.
Küsitlusele vastanutest 11 protsenti ütles, et sõda lõppeb 2026. aasta teisel poolel ja 32 protsenti, et 2027. aastal või hiljem. Lisaks vastas iga kolmas (33 protsenti), et ei oska sõja lõpuaega prognoosida.
Enamik ukrainlasi (63 protsenti) väidab jätkuvalt, et nad on valmis sõda taluma nii kaua kui vaja, seda on isegi pisut rohkem kui 62 protsenti septembris. Üks protsent vastanutest ütles, et nad on valmis sõda taluma umbes aasta.
15 protsenti vastanutest märkis lühema perioodi (kuus kuud või mitu kuud) (võrreldes 21 protsendiga septembris, kuid nende arv, kes ei suutnud küsimusele vastata, suurenes 13 protsendilt 21 protsendile).
KIIS-i uuring toimus telefoniküsitluse (CATI) vormisja selles osales 547 vastajat.
Vene meedia teatel lendasid ööl vastu esmaspäeva Moskva suunas droonid, Vene võimude teatel tegi õhukaitse Moskva äärelinnade kohal kahjutuks vähemalt 18 drooni.
Venemaa sotsiaalmeediakanalites levisid kohalike elanike postitused Moskvas ja Moskva oblastis toimunud droonirünnakust.
Plahvatustest teatasid Moskva oblasti linna Kašira elanikud ning mõne plahvatuse hetk jäädvustati ka videole.
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) December 15, 2025
Pühapäeva õhtul, kui hakkasid laekuma teated Moskvale lähenevatest droonidest, peatasid võimud Domodedovo ja Žukovski lennujaama töö, kuid lennuliiklus taastati hiljem.
Öö jooksul teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin perioodiliselt Venemaa pealinna lähistel alla tulistatud droonidest, esmaspäevahommikuste andmete kohaselt tulistati alla kokku 18 drooni.
Hommikul väitis Venemaa kaitseministeerium, et kogu riigis on kokku kahjutuks tehtud 130 drooni, sealhulgas 25 Moskva oblasti kohal.
Viimane droonirünnak Moskvale oli 11. detsembri öösel, kui Venemaa sotsiaalmeedias levisid teated droonide lähenemisest Moskvale. Vastuseks kuulutati piirkonnas välja punane ohutase ning Vnukovo, Domodedovo, Šeremetjevo ja Žukovski lennujaamad peatasid ajutiselt tegevuse.
Ukraina luure: rindelt naasvad Vene sõdurid sooritavad hulgaliselt kuritegusid
Venemaal on sõjaväelaste naasmine rindelt muutunud tõsiseks siseohuks, sest Ukraina vastu peetava vallutussõja veteranid on juba tapnud või vigastanud üle tuhande inimese, teatas pühapäeval Ukraina välisluureteenistus.
Registreeritud on vähemalt 551 surmajuhtumit, mille on toime pannud puhkusele, haavatuna või pärast lepingu lõppemist tsiviilellu naasnud Vene sõjaväelased. Neist 274 inimest tapeti, 163 suri aga peksmise või liiklusõnnetuste tagajärjel saadud vigastustesse. 142 kurjategijat olid varem kriminaalkorras karistatud ja läksid sõtta otse paranduskolooniatest.
Kokku on Vene kohtud – nii sõja- kui ka tsiviilkohtud – langetanud süüdimõistvaid otsuseid kaheksa tuhande praeguse ja endise Ukraina vastases täiemahulises sissetungis osalenu suhtes.
Üle 900 veterani on süüdi mõistetud vägivallakuritegudes, sealhulgas mõrvades ja kallaletungides. Eraldi fikseerisid kohtud menetlusi seoses varguste, autovarguste ja muu vara kahjustamisega (3000 isikut), narkokuritegudega (1500) ning pettustega (ligi 400 süüalust).
Ligi 90 protsendil juhtudest loevad Vene kohtud sõjas osalemise kergendavaks asjaoluks. Nii seadustab süsteem sisuliselt sõjaväelaste toimepandud vägivalla ja soodustab karistamatust, leidis Ukraina luure.
"Relvastatud, traumeeritud ja kriminaalse taustaga sõjas osalejate massiline naasmine Vene linnadesse ja asulatesse on kaasa toonud perevägivalla järsu kasvu. See annab tunnistust Vene õiguskaitse- ja kohtusüsteemi sügavast lagunemisest, mis mitte ainult ei suuda kurjategijaid ohjeldada, vaid pigem soodustab nende karistamatust ettekäändel "teenistus rindel"," märkis luureteenistus.
Ukrinformi andmetel kasvab Kremlis mure võimaliku kuritegevuse laine ja ühiskondliku ebastabiilsuse pärast, mis järgneb kümnete tuhandete sõjaväelaste, sealhulgas endiste vangide, rindelt naasmisele.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 189 470 (võrdlus eelmise päevaga +980);
- tankid 11 412 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 23 731 (+10);
- suurtükisüsteemid 35 105 (+64);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1570 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 12561 (+2);
- lennukid 432 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 90 777 (+653);
- tiibraketid 4073 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 70 005 (+207);
- eritehnika 4026 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: The Kyicv Indepednent, RBC-Ukraine, Interfax, BNS, Reuters
