Vaher ütles ERR-ile antud kommentaaris, et lähtus Eerik Heldnat tööle võttes puhtalt tema ametialasest kompetentsist. Tema sõnul kinnitab ka reedene riigikohtu otsus, et tema värbamisotsused olid õiged ja vajalikud nii riigile kui ka PPA-le.

"Ma tean, mida ma 2019. aastal tegin ja miks ma seda tegin. Ja ma jään jätkuvalt selle juurde, et kõik need otsused, värvates tagasi inimesi, nii välisluureameti töötajaid, kaitseväeluure töötajaid, oli õige ja vajalik nii riigile kui ka PPA-le ja seda ka tänane riigikohtu otsus kinnitab," ütles Vaher.

Vaheri jaoks on arusaamatu, miks üldse oli vaja tema suhtes kriminaalasi algatada.

"Ma olen praegu jätkuvalt Venemaa siseministeeriumi poolt tagaotsitav. Ja ma mõistan väga hästi, miks mind otsib taga ja uurib kuriteona Vene riik, aga ma ei ole mõistnud kõik need kaks ja pool aastat, miks seda teeb Eesti Vabariik nii, nagu ta on teinud kõikides kohtuastmetes ja see jääb mulle arusaamatuks. Loomulikult on mul omad arvamused. Aga tegelikult ma ei tea, miks seda riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei tegid. Miks Arnold Sinisalu ja Andres Parmas niimoodi otsustasid, seda peabki küsima nendelt inimestelt," rääkis Vaher.

Riigikohus märkis reedel oma otsuses, et kuigi tegemist polnud kuriteoga, on siiski kaheldav, kas Vaheri käitumine Heldna politseiteenistusse võtmisel ning teistesse asutustesse lähetamisel oli eetiline ja läbipaistev. "Vaher andis oma sõbrale võimaluse teenida välja politseipension, aga niisugust võimalust ei saanud kõik sarnases olukorras olnud endised politseiametnikud. Seetõttu võis olla tegemist inimeste ebavõrdse kohtlemisega," seisis riigikohtu pressiteates.

Vaheri sõnul tuleb hinnangu andmiseks lugeda maakohtu otsust. "Maakohus ütleb seal väga selgelt, et võib esitada küsimuse, kas see käitumine oli eetiliselt õige või mitte. Aga maakohus ka ütleb ja mida riigikohus ka ütleb, et tegelikult see otsus ongi peadirektori otsus. Ja ma tuletan meelde, et minu otsus tööle võtta rotatsiooni korras oli ennekõike välisluureameti töötajaid. Ja Eerik Heldna töölevõtmine oli alles hiljem, peaaegu aasta hiljem. Nii et selleks, et anda hinnang, tuleb lugeda maakohtu otsust, kus on selgelt öeldud, et käitumine oli eetiline," kommenteeris Vaher.

"Mina ei tea sellist inimest Eesti Vabariigis, kes on töötanud keskkriminaalpolitsei juhina, kes on olnud narkopolitsei üks loojatest, kes on kaheksa aastat töötanud kaitsepolitsei uurimisosakonna juhatajana. Neid inimesi ei ole Eestis olemas. Ja ma olen peaaegu kindel, et kõik politseijuhid sellise kompetentsiga inimest oma organisatsiooni tagasi sooviksid. Ja sellest lähtusin ka mina. Mina ei lähtunud Eerik Heldast kui sõbrast või ekskolleegist, vaid puhtalt kompetentsist," ütles Vaher.

Heldna: kas selleks oli vaja aastatepikkust saagat?

Eerik Heldna ütles ERR-ile, et reedeses riigikohtu otsuses ei ole võitjaid ega kaotajaid.

"Eesti riigile ei ole siin kindlasti võitjaid ega kaotajaid. Usaldusväärsus ja maine, et kellelgi on võimalik mingite isiklike ebameeldivuste või misiganes motivatsioonil läbi viia selline kriminaalmenetlus... Mis võitjaid siin on?" küsis Heldna.

"Ta on võit ainult selleks momendiks, et saab öelda, et Eestis õigusriik kehtib, Eesti kohtuvõim on objektiivne, on sisuline, on süvenev, ehk kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja kindlalt. Õigusriik on. Aga võit selles plaanis, et kindlasti väga mitmed elu valikud olen pidanud ümber tegema ja see, mis on mu lähedastele inimestele see põhjustanud, kindlasti ei ole olnud kerge," lausus Heldna.

"Sama jutt, mida ma olen aastaid rääkinud, on nüüd ka riigikohtus leidnud kinnituse. Kas selleks pidi aastatepikkust saagat maksumaksja raha eest läbi tegema, sellele peavad vastama need inimesed, kes omal ajal selle saaga taga olid," ütles ta veel.

Riigikohus jättis reedel avaldatud otsusega muutmata endiste politseijuhtide Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere õigeksmõistmise kriminaalasjas, mis puudutas Heldnale politseipensioni määramist.