"Õigusrahu on saabunud kõnealuses kriminaalasjas. Me kõik peame kohtulahendit aktsepteerima," ütles ERR-ile Sinisalu, kes kriminaalasja algatamise ajal oli kapo peadirektor.

"Kohtumõistmine ja õiguslik protsess tõe tuvastamiseks on keeruline nähtus, see pole loodusteadus nii nagu matemaatikas, kus 2+2 on alati 4. Soovitan kõigil asjast huvitatutel, kel vähegi aega ja tahtmist süveneda, vaadata toimiku materjale. Ma välistan igasugused jutud, et tegemist oli isiklike suhete nii-öelda "üleviimisega" kriminaalmenetlusse, sest selline kaitsestrateegia oli ette aimatav ning sellest johtuvalt ka menetluse alustamine ja vastava teate tegemine käis läbi teate prokuratuurile," lausus Sinisalu.

"Olnuks võimalus alustada kapos kohe menetlust. Objektiivsuse tagamiseks sellisest võimalusest loobuti. Prokuratuur oli filter, kes pidi asja kaaluma ja vaatama igakülgselt, sest neilegi oli arusaadav asja delikaatsus," lisas ta.

Sinisalu rääkis, et konkreetses kriminaalasjas ei näinud, ei kuulnud ega ka märganud ta kordagi, et keegi kaitsepolitsei töötajatest oleks heameelt tundnud alustatud menetluse tõttu. "Enamgi veel, alustada kriminaalmenetlust kolleegide vastu, on äärmiselt ebameeldiv kohustus. Ma olen nii kõrvalt kui juhina näinud, mida tähendab ühe "omade seast" tabamine, kes osutub reeturiks, kui valus on see ametile tervikuna," ütles Sinisalu.

Sinisalu tõi välja, et 2022 kuni 2023 oli kapo peamine tegevus suunatud menetluseelsele tegevusele, et mitte jõuda kriminaalmenetluseni. "Kas midagi saanuks teha teisiti või paremini, on tagantjärgi tarkus ja asjakohatu spekuleerimine," tõdes Sinisalu.

"Mul on kahju, et pidime sellise menetluse läbi viima, kuid asja menetlus oli kapo kohustus, aga mitte privileeg," võttis Sinisalu kokku.

Riigikohus jättis reedel avaldatud otsusega muutmata endiste politseijuhtide Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere õigeksmõistmise kriminaalasjas, mis puudutas Heldnale politseipensioni määramist.