21 riigikogu liiget algatasid nädal aega tagasi otsuse eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks, mille töö eesmärk on politseijuhtide Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimine.

Reinsalu ütles, et riigikogu juhatus peab määrama eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni ja siis otsustab komisjoni moodustamine suure saali hääletus ning pärast seda on komisjonil võimalik tööd alustada.

Reinsalu ütles, et komisjoni ette võiksid tulla isikud, kes on juhtumiga puutumuses olnud.

"Alustada tuleb nendest isikutest, kellele on ka selle uurimiskomisjoni moodustamise otsuses osutatud. See tähendab härra Heldna, härra Vaher, härra Alavere, samuti ka siis need isikud, kes on institutsioonide juhid, kelle kohta nad on esitanud väiteid, et nende tegevus oli nende jaoks arusaamatu," ütles Reinsalu.

"Ma arvan, et tuleb kutsuda välja piisav isikute ring, kelle ütluste pinnalt, on võimalik saavutada selles asjas läbipaistev täiendav informatsioon, et on võimalik ka ekspertide abiga teha objektiivseid järeldusi," lisas ta.

Reinsalu märkis, et komisjoni töö on piiritletud 2026. aastaga, mille lõpuks võiks oodata ka raportit.

"Tööväljund võiks olla raport, mis annab komisjoni või kaasatud ekspertide hinnangu. Komisjon võib tugineda tellitud ekspertiisile või ekspertide järeldustele, mis rajanevad komisjoni kogutud ütlustele ja muudele tehioludele. Eesmärk on tuvastada, kas esitatud väited omavad sisulist põhjendust või vähemalt elulist ülekaalukat usutavust," ütles Reinsalu.

"Ühiskonna, rahvaesinduse pinnalt tuleb teha ehe pingutus usalduse taastamiseks, et kuulata puutumuses olevad isikud ära, kuulata eksperdid ära. See peab olema läbipaistev, avalik ja selle pinnalt on võimalik järeldusi teha," lausus Reinsalu.

"Sellel tööl peab olema ka sisuline tõhusus ja loomulikult peab see asi saama selle parlamendi koosseisu volituste ajal lõpliku hinnangu," ütles ta veel.

Reinsalu sõnul saavad komisjoni liikmeteks esindajad kõigist parlamendi erakondadest, kes siis ka esimehe valivad. Endal tal soovi esimehe kohale asuda ei ole.

"Ei, mul niisugust ambitsiooni ei ole. Ma usun, et see ei peagi olema niivõrd poliitiliste jõudude esindaja küsimus, vaid pigem inimese küsimus, kes on valmis sinna tähelepanu pühendama ning kellel on energiat ja aega seda südamega teha. See töö ei ole lihtne ja eeldab palju ka tehnilist tööd materjalide kogumisega," lausus ta.

"Minu käsutusse on laekunud igasugust informatsiooni ja annan seda hea meelega komisjoni käsutusse või pigem viitan, kust komisjon saab informatsiooni koguda," ütles Reinsalu veel.