Oluline Vene-Ukraina sõjas kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 20.47:

- Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga;

- Ukraina teatel hävitasid Patrioti süsteemid Vene 18 ballistilisest raketist 14;

- Rutte: pinged Gröönimaa üle ei tohiks Euroopat ja USA-d Ukraina toetamisest kõrvale juhtida;

- Saksamaa vahistas kaks Donetski ja Luhanski rühmituste toetamises kahtlustatavat;

- FT: Pinged EL-i ja Trumpi vahel Gröönimaa pärast takistavad Ukraina toetusplaani sõlmimist;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit.

Axios: Zelenski ja Trump kohtuvad Davosis neljapäeval

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA riigipea Donald Trump kohtuvad Šveitsis Davosis neljapäeval, teatas kolmapäeval veebiväljaande Axios ajakirjanik Barak Ravid sotsiaalmeediaplatvormil X.

Kreml: Putin kohtub neljapäeval USA erisaadiku Witkoffiga

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kohtub neljapäeval USA erisaadiku Steve Witkoffiga, teatas kolmapäeval Kremli pressisekretär.

"Jah, tõepoolest, sellised kontaktid on homseks presidendi ajakavas," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov uudisteagentuurile RBK.

Witkoff ütles varem, et kavatseb neljapäeva õhtul Davosis toimuvalt Maailma Majandusfoorumilt (WEF) lennata Moskvasse koos Trumpi väimehe Jared Kushneriga.

Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga

Ukraina korraldas vastuseks teda ööl vastu teisipäeva tabanud suurele Vene õhurünnakule sama päeva õhtul laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabamustest teatati Krasnodari krais, Adõgees, Orjoli ja Belgorodi oblastis ning okupeeritud Krimmis.

Adõgee Vabariigis Tahtamukai rajoonis süttisid Novaja Adõgeja külas põlema kortermaja ja autoparkla. Vigastada sai kaheksa inimest, teatasid Vene võimud. Esialgsetel andmetel hävis tules 15 autot ja veel 25 sai kahjustada.

Krasnodari krai kuberneri Veniamin Kondratjevi sõnul sai seal kõige rängemalt kannatada Severski rajoon, kus tema väitel kukkus Afipski külas suure kortermaja lähedale drooni vrakk koos lõhkepeaga. Nelja trepikoja ja 177 korteriga maja elanikud evakueeriti ohutuse tagamiseks ja demineerimise võimaldamiseks.

Sotsiaalmeedia teatel tabas kortermaja siiski Vene õhutõrjesüsteemi S-400 rakett, mis kaotas pärast väljatulistamist kõrgust ning lendas majja.

More Russia's Krasnodar region. Footage confirms a misfired S-300/400 missile hit a residential building. According to local channels there are dead and wounded. https://t.co/9UFTd1Csxe pic.twitter.com/gEmWzp0SPD

— NOELREPORTS (@NOELreports) January 20, 2026

Lisaks puhkes pärast õhurünnakut tulekahju Afipski naftatöötlemistehase territooriumil. Võimude väitel põleng kustutati ning inimesed selles viga ei saanud ega taristule kahju tekkinud.

Vene võimude väitel kukkusid droonirusud ka Afipski külas ühe eramu lähedale ja samuti sai kahjustada Lvovskoje külas üks kõrvalhoonet, mis süttis, kuid kustutati peagi.

Sotši linnapea Andrei Prošunin teatas ka droonirünnaku tõrjumisest öösel Sotši õhuruumis ja rannikuvetes. Transportnaja tänavale olevat kukkunud droonirususid. Tulekahjudest ega taristukahjustustest ei teatatud.

Vene võimud väidavad Ukraina rünnakutest teatades enamasti, et põlengu või muu kahju põhjustasid allakukkunud drooni rusud, kuid pea kunagi ei tunnistata Ukraina drooni või raketi otsetabamust, seda enam oma raketi teelt eksimist.

Belgorodi tabas rünnak teisipäeva õhtul pärast kella kaheksat. Sotsiaalmeediakanalite andmeil tabas Ukraina raketirünnak Energoti soojuselektrijaama, millele järgnes ulatuslik tulekahju.

Veidi hiljem kinnitas oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov rünnakut, öeldes, et see oli suunatud oblasti energiakompleksi vastu, mis sai ka kahjustada. Elektrikatkestusi linna ei olevat.

Orjolis kuuldi teisipäeva õhtul sotsiaalmeediakanali SHOT andmeil enam kui kümmet plahvatust.

The Orlovskaya Thermal Power Station after the arrival of Ukrainian drones/missiles. https://t.co/OjNqInD13E pic.twitter.com/8STSL1U8Fz

— NOELREPORTS (@NOELreports) January 20, 2026

Samal ajal levisid sotsiaalmeedias kaadrid, milles väideti, et droonid ründasid kohalikku soojuselektrijaama, põhjustades lähedalasuvas linnaosas elektrikatkestuse.

Orjoli oblasti kuberner Andrei Klõtškov kinnitas seda teavet hiljem. Ta kirjutas, et rünnati piirkonna kütuse- ja energiataristut.

Ukraina sotsiaalmeediakanalite teatel tabas ööl vastu kolmapäeva rünnak ka okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvat Vene vägede Džankoi baasi.

Operators of the 426th Naval Unmanned Systems Regiment of the Ukrainian Navy successfully struck the airfield dispatch facility in Dzhankoi, temporarily occupied Crimea. pic.twitter.com/lylrTkEwtK

— Defense of Ukraine (@DefenceU) January 20, 2026

Ukraina teatel hävitasid Patrioti süsteemid Vene 18 ballistilisest raketist 14

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva Ukrainat muuhulgas 18 ballistilis raketiga, millest õhutõrjesüsteemidega Patriot 14 alla tulistati, teatas Ukraina relvajõudude esindaja.

"Täna nägite ballistiliste rakettide massilist kasutamist – 18 ballistilist raketti, millele lisandus Tsirkon, mis ründas Vinnõtsja piirkonda, mis on kriitilise tähtsusega taristuobjekt. Pealinnale sihitud 18 raketist tulistati alla 14. Arusaadvalt töötas Patrioti ja see on väga-väga hea tulemus," rääkis Ukraina õhujõudude kommunikatsioonijuht Juri Ignat.

Tema sõnul õnnestus õhutõrjeüksustel hävitada ka 15 Venemaa väljatulistatud tiibraketist 13, lisaks tabati kaks tiibraketti kohapeal, ning 339 vaenlase droonist hävitati 315.

"Rõhutame veel kord, et olenemata sellest, kas alla tulistati 85 või 90 protsenti, tabavad ülejäänud 15, 10 või 20 protsenti neist, mis alla ei tulistatud, alati kuskil midagi. Lisaks iga päev 100–150 Shahedi drooni. Siis on ka ühendrünnakud ja kaks, kolm või neli raketti tabavad meid pidevalt kuskil ja meie energeetikud peavad need kõik parandama," lisas ta.

Ööl vastu teisipäeva korraldas Venemaa taas Ukraina suure õhurünnaku, suunates peamise raskuskeskme Kiievile. Rünnakus kasutati ballistilisi rakette ja ründedroone.

Ukraina õhujõudude andmetel lasi vaenlane öösel välja sadu erinevat tüüpi droone ja rakette, sealhulgas Tsirkon, S-300 ja Iskander. Kõige rohkem kannatas Kiievi oblast.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli pealinnas elektrita veel 5635 korrusmaja veevarustus oli katkenud kogu linna vasakul kaldal.

Rutte: pinged Gröönimaa üle ei tohiks Euroopat ja USA-d Ukraina toetamisest kõrvale juhtida

NATO liitlased ei tohiks lasta Gröönimaa-küsimusega seotud pingetel end Ukraina kaitsmise vajadusest kõrvale juhtida, ütles NATO peasekretär Mark Rutte kolmapäeval.

"Ukrainale keskendumine peaks olema esmatähtis prioriteet, see on Euroopa ja USA julgeoleku jaoks ülioluline," ütles Rutte Davosis Maailma Majandusfoorumil toimunud paneeldiskussioonil.

"Ma olen tõesti mures, et me kaotame selle silmist ja et samal ajal pole ukrainlastel piisavalt õhutõrjevõimekust enda kaitsmiseks," lisas ta.

Saksamaa vahistas kaks Donetski ja Luhanski rühmituste toetamises kahtlustatavat

Saksa föderaalprokurörid teatasid kolmapäeval, et vahistasid Brandenburgi liidumaal Venemaa ja Saksamaa kodaniku kahtlustatavana välismaiste terroristlike organisatsioonide Donetski Rahvavabariik ja Luhanski Rahvavabariik toetamises.

Prokuröride väitel korraldasid kaks kahtlusalust alates 2016. aastast Ida-Ukrainas Venemaa käepikendustena tegutsevate relvarühmitustele varustamist meditsiinitoodete ja droonidega.

Üks neist kandis üle 14 000 euro ja teine ​​reisis Donbassi piirkonda kohtumistele ja kaupade jagamisele.

FT: Pinged EL-i ja Trumpi vahel Gröönimaa pärast takistavad Ukraina toetusplaani sõlmimist

Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vaheliste pingete tõttu, mille on kaasa toonudUSA presidendi Donald Trumpi soov omandada Gröönimaa, venib Ukraina sõjajärgse majandusliku toetuspaketi allkirjastamine, teatas väljaanne Financial Times.

Heaoluplaani nime kandev pakett on 800 miljardi dollari suurune majanduspakett, mida on omavahel arutanud Washington, Kiiev ja Euroopa pealinnad. Selle eesmärk on pakkuda Ukrainale pikaajalist tuge ülesehituseks ja taastumiseks pärast relvarahu.

Kuue Financial Timesiga rääkinud anonüümse allika sõnul on "heaoluplaani" kavandatud sõlmimine, mis pidi sel nädalal Davosis Maailma Majandusfoorumil kokku lepitama, edasi lükatud. Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on Gröönimaa ja Trumpi kavandatava ja tema juhitava Lähis-Ida rahunõukogu osas tekkinud sügavad lahkarvamused, märkis leht.

"Praegu pole mingit allkirjastamist," ütles üks ametnik. Teine märkis, et EL-i riigid ei saa ignoreerida USA presidendi tegevust Gröönimaa küsimuses, püüdes samal ajal saavutada edusamme teistes küsimustes, eriti Ukrainas.

"Kellelgi ei ole tuju korraldada praegu suurt vaatemängu Trumpiga lepingu sõlmimisest. Vaidlus (Gröönimaa üle) on varjutanud kavandatud keskendumise Ukrainale," ütles kolmas ametnik.

Ametnike sõnul on enamik EL-i riike Trumpi kutse rahunõukogusse tagasi lükanud ja Trumpi kutse Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile on süvendanud muresid ettepaneku pärast.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, et tema riik ei liitu nõukoguga murede tõttu selle volituste pärast. Saksamaa teatas samal ajal, et nende osalemise eeltingimus on see, et organ oleks kooskõlas olemasolevate rahvusvahelise õigusraamistikuga.

Kolm vestluspartnerit märkisid, et pinged USA ja Euroopa pealinnade vahel Gröönimaa küsimuses takistasid sel nädalal kõrgete riikliku julgeoleku ametnike vahelisi läbirääkimisi dokumendi üle. Washington ei saatnud 19. jaanuari kõnelustele esindajat, märkisid nad. "Meeleolu on mõnevõrra muutunud. Ta ületas piiri ja me ei saa teeselda, et kõik jätkub tavapäraselt," ütles üks kõrge EL-i diplomaat.

Samal ajal ütlesid kuus ametnikku, et heaoluplaani ei lükata määramata ajaks edasi ja see võidakse siiski hiljem allkirjastada.

FT artiklit vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net lisas, et 9. jaanuaril teatas The Telegraph, et Ukraina ja USA plaanivad allkirjastada riigi 800 miljardi dollari suuruse ülesehituslepingu. FT hoiatas aga 19. jaanuaril, et Davose foorumil osalevad eurooplased valmistuvad oma tähelepanu Ukrainalt Gröönimaale nihutama.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 229 740 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 11 587 (+68;

- jalaväe lahingumasinad 23 938 (+10);

- suurtükisüsteemid 36 463 (+70);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1621 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1279 (+0);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 112 159 (+1019);

- tiibraketid 4163 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 75 238 (+171);

- eritehnika 4049 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.