Kongressi alamkoja seadusandjad hääletasid seaduse SAVE America poolt häältega 218–213, kusjuures meetme toetamiseks liitus vabariiklastega vaid üks demokraat. Nüüd liigub eelnõu edasi vabariiklaste juhitavasse senatisse, kus see tõenäoliselt ei kogu siiski vastuvõtmiseks vajalikku 60-häälelist enamust, kuna senatis jagunevad hääled 53-47 vabariiklaste kasuks.

Eelnõu on järjekordne katse valimisseaduse muutmiseks, esmakordselt anti selline eelnõu sisse 2024. aasta presidendikampaania ajal, ajendatuna Trumpi tõendamata väidetest, et suur hulk riigis ebaseaduslikult viibivaid inimesi on föderaalvalimistel hääletanud.

Sarnane meede läbis esindajatekojas hääletuse kahel korral – eelmise aasta aprillis ja 2024. aastal –, kuid senatis lükati see tagasi.

Seaduseelnõu nõuaks kodakondsuse tõendamist dokumendiga juba novembris toimuvatel vahevalimistel hääletamiseks registreerumisel ja kehtestaks kriminaalkaristused valimisametnikele, kes registreerivad kedagi ilma nõutavate dokumentideta.

Vabariiklased lisasid ka nõude tõendada oma isikut fotoga dokumendi abil inimestele, kes hääletavad valimisjaoskondades või posti teel järgnevatel föderaalvalimistel. Nad viitasid küsitlustele, sealhulgas Pew Research Centeri uuringule, mis näitas, et 83 protsenti valijatest, sealhulgas 71 protsenti demokraatidest, toetavad valijatelt fotoga isikutunnistuse nõudmist.

Esindajatekoja spiiker Mike Johnson kirjeldas seaduseelnõu vastuvõtmis tema sõnul kui "terve mõistuse seadusandlust, et tagada Ameerika kodanike otsustusõigus Ameerika valimistel".

Kuid Demokraatliku Partei juhid leiavad, et selline seadus püüab hääletamist piirata ja õõnestada nende eduvõimalusi ajal, mil sõltumatud analüütikud prognoosivad neile võitu ja enamuse saavutamist esindajatekojas. Vabariiklasi on vapustanud mitu juhtumit, kus demokraatide kandidaadid on võitnu erakorralistel valimistel, sealhulgas Texase osariigi senati valimistel, mida peetakse nende jaoks viimaseks äratuskõneks.

"SAVE America Act on osa terviklikust vabariiklaste strateegiast, mille eesmärk on oma võimu kindlustada. Esindajatekoja spiiker Johnson soovib muuta ameeriklaste hääletamise raskemaks ja Washingtoni vabariiklaste jaoks valimiste läbiviimise kontrollimise lihtsamaks," ütles esindajatekoja valimiskomisjoni demokraadist liige Joe Morelle.

Mittekodanikel on föderaalvalimistel hääletamine juba praegu ebaseaduslik.

Sõltumatud vasak- ja parempoolsed rühmitused, aga ka osariikide valimisametnikud on leidnud, et selline hääletamine on äärmiselt haruldane, tõdes Reuters. Samuti märkis The Wall Street Journal, et pärast 2020. aasta valimisi läbi viidud mitmed akadeemilised uuringud ja osariikide auditid ei leitud tõendeid selle kohta, et mittekodanikud oleks laialdaselt hääletamas käinud.

New Yorgi ülikooli õigusteaduskonna vasakpoolseid vaateid toetav Brennani õiguskeskus on hoiatanud, et SAVE America Act võib keelata hääletamise miljonitele USA kodanikele, kellel on raskusi passi, sünnitunnistuse või muu kodakondsust tõendava dokumendi omandamisega.

Demokraatia pooldajad ütlevad, et seadusandlus on ka osa laiemast võitlusest Trumpi administratsiooni ja osariikide valitsuste vahel, mille alla paigutuvad föderaaleelarve vahendite kinnipidamine, rahvuskaardi vägede paigutamine osariikide linnadesse ja ka FBI korraldatud läbiotsimine Georgia osariigi ühe maakonna valimisbüroos.

"Meil on olemas kontrollimehhanismid, mis hõlmavad osariigi ja kohalike ametnike võimalusi vastustada föderaalset sekkumist," ütles valimiste ausa korralduse kaitseprogrammi direktor Mai Ratakonda organisatsioonis States United Democracy Center, mis on erapooletu rühmitus ning töötab vabade ja õiglaste valimiste kaitsmise nimel. "Seda püüab föderaalvalitsus õõnestada," lisas ta.

Vabariiklased valmistavad ette ka teist, laiemat valimisseadust nimega "Teeme valimised jälle suurepäraseks", mis kohustaks kasutama paberhääletussedeleid, piiraks posti teel hääletamist ja keelaks paremusjärjestusega hääletamise föderaalsetel üldvalimistel.