Euroopa Komisjon vabastas külmutatud vahendid detsembris 2023. Euroopa Parlament kaebas otsuse kohtusse, süüdistades komisjoni järeleandmises peaminister Viktor Orbanile, kes oli takistanud abi andmist Ukrainale.

Parlament väitis, et Ungari ei olnud täitnud komisjoni seatud õigusriigi kriteeriume, mis oleksid õigustanud vahendite vabastamist.

Oma arvamuses Euroopa Liidu Kohtule asus kohtujurist Tamara Capeta parlamendi poolele, leides, et kohus peaks tühistama komisjoni otsuse, mis tehti ilma igasuguse selgituseta.

"Komisjon ei tohi liikmesriigile EL-i vahendeid välja maksta enne, kui nõutavad seadusandlikud reformid on jõus ja neid tõhusalt rakendatakse," seisis avalduses.

Kohtujuristi arvamused ei ole siduvad, kuid võivad suunata kohtu otsust, mida on oodata lähikuudel – ajal, mil Ungari valmistub aprillikuisteks valimisteks ja Orban on arvamusküsitlustes opositsioonist maas.

AFP-le antud kommentaaris teatas komisjon, et võtab arvamuse teadmiseks, kinnitades samas, et nende otsus "põhines Ungari ellu viidud reformide põhjalikul hindamisel".

Esialgu ei ole selge, millised tagajärjed oleksid Ungarile, kui kohus kohtujuristi arvamust järgib.

Roheliste fraktsiooni eurosaadik Daniel Freund nimetas seda aga heaks päevaks õigusriigile, ennustades, et kui kohus otsuse tühistab, on see Orbanile rahaline katastroof.

Euroopa Komisjon teatas vahendite vabastamisest tippkohtumise eel, kus pidi otsustatama liitumisläbirääkimiste alustamine Ukrainaga ning mida Orban oli ähvardanud blokeerida.

Lõpuks lubas Orban siiski EL-il Kiieviga kõneluste alustamise heaks kiita.

Komisjoni sõnul tehti otsus seetõttu, et Budapest liikus Ungari kohtunike sõltumatuse taastamise suunas – see oli üks paljudest demokraatia vähikäigu näidetena esile toodud probleemidest.

Brüssel hoiab endiselt kinni veel 18 miljardit eurot Ungarile mõeldud EL-i vahendeid, kuni on lahendatud muud probleemid, sealhulgas korruptsioon ning LGBTQ kogukonna õiguste piiramine.