Eesti poliitikute hinnangul saaks EL-i konkurentsivõimet parandada vähendades bürokraatiat
Eesti poliitikud näevad Euroopa konkurentsivõime parandamise lahendusi bürokraatia vähendamises, tehisintellekti arengusse jõulisemas investeerimises ja energiahindade kontrolli alla võtmises.
Euroliidu riigijuhid otsisid Belgias neljapäeval toimunud kohtumisel võimalusi, kuidas Euroopa konkurentsivõimet suurendada. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et enamus konkurentsivõimest tuleb rahvusriikide tasemel korraldada, Euroopa Liidu vastutuses on mitmed liiga ranged regulatsioonid, mida tuleks vähendada.
"Tegelikult ikkagi panus peaks olema tööjõutootlikkusele, kus Euroopa kiiresti maha jääb ja sealhulgas eelkõige sellepärast, et töötatakse vähem. Kas me tahame hakata rohkem töötama? See on omaette küsimus, aga USA-s töötatakse palju rohkem ja nemad liiguvad eest ära," ütles Ligi.
Tõsiselt räägitakse bürokraatia vähendamise vajadusest.
"Me oleme tegelikult Euroopa Komisjonile teinud üle kahesaja konkreetse ettepaneku, kus vähendada igasugust raporteerimist. Me ka siseriiklikult näeme väga palju vaeva, et kui on erinevate innovatsioonitoetuste taotlemine ehk taotlemine oleks kiirem ja lihtsam. Teistpidi aruandlus oleks arusaadavam ja mitte väga bürokraatiat ja haldust tekitav," sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Erakond Isamaa ütles, et kõrged energiahinnad Euroopas viivad siit tööstust ära ja neid ei saa kontrolli alla, ilma olemasolevat heitkogustega kauplemise süsteemi muutmata ning ETS2 tühistamata.
"Olemasoleva ETS-süsteemi avamine ja põhimõtteline reform selliseks, et see emissiooni spekulatiivne kaubandus, mis praegu on, et selline süsteem sellisel kujul likvideerida ja asendada. Siin on ka Eesti tööandjad pakkunud varasemalt välja mudelit, et asendada mingi kindlaks määratud emissioonikaubanduse tasuga, mis on madal ja prognoositav," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
Valitsuses püsib seisukoht, et keskkonnahoius Euroopa järeleandmisi tegema ei peaks, kuid muudatused oleksid tarvilikud, et heitkoguste hind oleks paremini prognoositav.
"Kuidas tagada see, et ei toimuks spekulatsioone ja oleks arusaadav, et see hind ei läheks ka nii kõrgeks, et see hakkab häirima meie töötleva tööstuse konkurentsivõimet," lausus Keldo.
"Ma oleksin kurb, kui populistid siin saaksid järeleandmist, et tegelikult ei ole ka tööstusel mõtet konkureerida energiamahukusega meil või keskkonna saastamisel. Osades asjades me ei konkureeri. Me peaks targemat ja puhtamat majandust oma spetsialiseerumiseks lugema," sõnas Ligi.
Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets peab euroliidu konkurentsivõimes oluliseks lisaks energeetikale ja strateegilistele varudele ka tehisintellekti tähtsustamist, milles Hiina ja Ameerika on Euroopalt eest ära läinud.
"Suure tõenäosusega hakkab tehisintellekt määrama maailma majanduses väga palju. Küsimus on Euroopale selles, et Euroopa peab sinna oluliselt rohkem investeerima, me oleme seda teinud vähem. Me oleme tegelikult tehnoloogia arengu mõttes Ameerikast liiga palju nagu maha jäänud," ütles Läänemets.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











