Mitteametlikul Euroopa ülemkogu kohtumisel oli teemaks konkurentsivõime ja tõsine mure, kuidas muuta Euroopa veel tugevamaks. Tunnistati nõrkusi ja öeldi, et kindlaks tuleb jääda vabakaubandusele, muutuda veel digitaalsemaks ja vähendada bürokraatiat. Aga kui kuulata suurte riigijuhtide, näiteks Prantsusmaa presidendi või Saksamaa liidukantsleri murenoote, siis sellest kõigest justkui on vähe. Soovitakse üle vaadata ka keskkonnapoliitika aluseks olev heitmekaubanduse süsteem – jutt käib ETS-i lühendi taha peituvast süsteemist ja selle hinnaregulatsioonist.

"Eelmisel nädalal tuli tõesti üks väga tugev signaal Antwerpenist, kui tööstusriigid kohtusid ja kohal olid ka suuremate riikide juhid. Kohal oli ka komisjoni president ja oli väga selge, et konkurentsivõime on kahjuks languses. Öeldakse, et üheks põhjuseks on heitekoguste kauplemise süsteem, seesama ETS, ja seda tuleks muuta," rääkis Ratas Vikerraadios.

Ratas sõnas, et küsimus on, kas Euroopa Liidus saab üldse midagi muuta, sest algatusõigus on ainult komisjonil. "Kas komisjon tuleb sellega välja? See on iseküsimus. Samas on teada, et komisjon peab ETS-i küsimuse tooma uuesti lauale selle aasta suvel, sest on vaja kokku leppida uued tegevused aastaks 2030+. Riigi- ja valitsusjuhid soovisid, et märtsi ülemkoguks oleks komisjoni poolt mingisugune mõte või ettepanek laual," lausus Ratas.

ETS võib kahandada konkurentsivõimet

Ratase hinnangul on ETS-i peamine mure konkurentsivõimes.

"ETS töötab tegelikult juba 21 aastat, alates 2005. aastast. Tõsi, siis oli hind kusagil viis eurot tonni kohta. Tänaseks on see 70 euro juures, vahepeal oli ka 80 eurot. Nüüd on küsimus, mida soovitakse. Ühelt poolt loeme Eestis poliitilisi avaldusi, et see tuleks prügikasti visata ja ära lõpetada. Minu info kohaselt ei ole tegelikult riike, kes ütleksid, et ETS tuleb ära lõpetada ja eesmärkidele punane kriips peale tõmmata. Küll aga räägitakse sellest, et konkurentsivõimet tuleks tõsta, ja küsimus on, mida saaks heitekoguste süsteemis teha, et meie tööstus oleks konkurentsivõimelisem," lausus Ratas.

Ratas märkis, et komisjoni president on viimasel ajal kasutanud vastuargumenti ETS-i kriitikutele ja ütleb, et EL on suutnud heidet vähendada 39 protsenti ja samas on majandus 71 protsenti kasvanud.

"Teine tugev avaldus, mida Ursula von der Leyen teeb, on see, et aastal 2025 saime taastuvenergiast rohkem energiat kui fossiilkütustest. Samas, kui vaatame selliseid sektoreid nagu keemiatööstus, terase- ja tsemenditootmine, on selge, et see lööb konkurentsivõimet väga tugevasti," lausus Ratas.

Ratas märkis kuigi Euroopa kaotab konkurentsivõimes ja töökohtades, siis küsimus on, mida teha.

"Info, mis on välja käidud, on see, et kehtestatakse niinimetatud hinnakoridor – kui palju tonn tohib maksta. Hind olnud ka 100 eurot. Hinnakoridoris on võimalik juriidiliselt kokku leppida, aga see eeldab, et liikmesriigid on ühes positsioonis ning ka komisjon ja parlament soovivad seda," lausus Ratas.

Ratas jätkas: "Teine küsimus: nimetatud tööstused soovivad kindlasti, et tasuta kvoote tuleks juurde. Ma arvan, et pannakse lauale teema tasuta kvootide pikendamisest – hetkel peaks tasuta kvootide süsteem lõppema ja jõudma nulli aastaks 2039, kuid võib-olla soovitakse seda pikendada."

Ratas nentis ka, et väga palju riike on teinud suuri samme innovatsioonis, et liikuda kliimaneutraalsuse poole.

"Paljud tööstused ja ettevõtlussektorid on sellega kaasa läinud ning ütlevad, et on vajalikud sammud ära teinud. Aga kui vaadata parlamenti – näiteks minu fraktsiooni, Euroopa Rahvaparteid –, siis kriitikanooli on päris palju," lausus Ratas.

"Kui küsida, kas parlamendis on reaalselt juttu kogu ETS-süsteemi täielikust lõpetamisest, siis seda räägivad vaid mõned populistid, kuid ma ei usu, et see on realistlik," lisas poliitik.

ETS2 võidakse veel edasi lükata

Ratas sõnas, et Eesti on ETS2 kohta öelnud, et soovime edasilükkamist.

"Teatavasti on ETS2, mis puudutab tugevalt transporti ja hoonete soojustamist, edasi lükatud 1. jaanuariks 2028. Ma arvan – see on puhtalt minu tunnetus –, et see ei ole viimane edasilükkamine," sõnas Ratas.

"Aga veel kord: ma arvan, et suurem poliitiline surve on täna olemas, et ETS1 süsteemi tuleb muuta – Euroopa peab saama reaalselt konkurentsivõimelisemaks. See turbulents on juba jõudnud parlamenti," võttis Ratas teema kokku.