Sutt: Eesti ei plaani süsinikukvoodi kulu elektrijaamadele kompenseerida

Eesti ei kavatse järgida Itaalia eeskuju ega kompenseerida fossiilelektrijaamadele süsinikukvoodi ostmisest tekkivat kulu, ütles ERR-ile energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond).
Itaalia valmistab ette põhjalikku elektrituru reformi, millega eemaldataks elektriarvetelt süsinikukulud ning see samm on toonud kaasa tulevikutehingute hindade järsu languse, kirjutab Bloomberg.
Sutt ütles, et Itaaliale sarnast sammu Eesti ei plaani.
"Eesti fookus on suunatud taastuvenergia pakkumise suurendamisele, mis on majanduslikult kõige mõistlikum viis elektriarvete alandamiseks ja süsinikukulude mõju vähendamiseks. Taastuvenergia on püsiv lahendus, sest mida rohkem on meil turul odavat taastuvenergiat, seda vähem mõjutab saastekvoodi (ETS) kulu lõpptarbija elektrihinda," lausus Sutt.
Itaalia valitsuse meetmetega kompenseeritakse gaasielektrijaamadele kulu, mis tekib Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) süsinikukvootide ostmisest. Kuna Itaalia elektriturul määravad hinna tavaliselt gaasijaamad kui kõrgeima hinna pakkujad, eemaldaks see mehhanism süsinikutasud sisuliselt elektri lõpphinnast.
Itaalia elektrihinnad on ettevõtete jaoks Euroopa suuruselt teised ja kodumajapidamiste jaoks neljandad.
Sutt ütles, et ka sellest küljest tuleb Itaalia ettepanekut vaadata. "Euroopas on itaallaste elektri hind Eurostati andmeil üks kallimaid. Tegemist oleks kuluka meetmega riigieelarvele, mida finantseeritakse Itaalias osaliselt teiste energiasektori maksude tõstmisega," nentis ta.
Kuigi elektri hind on väga kõrge olnud sel talvel ka Eestis, pole suurtööstusettevõtted, kel elektri tarbimine kõige suurem, riigi poole elektri hinna kompenseerimise sooviga pöördunud, öeldi ERR-ile kliimaministeeriumist.
Suti sõnul on tänavu nagunii plaanis Euroopa Liidu emissioonikaubandussüsteemi toimimine üle vaadata ning üks muudatus võiks olla heiteühikutele piirhinna kehtestamine.
"Eesti seisukohast on süsteemil olnud majanduslikult positiivne mõju. Aastast 2013 on ligikaudu pool miljardit läinud hoonete renoveerimisse ning 750 miljonit eurot liikuvusse, sealhulgas uued rongid, raudtee edendamine ja Rail Balticu ehitus. See ei tähenda, et süsteemi ei saaks või ei peaks paremaks tegema ning selles arutelus räägib Eesti kaasa. Näiteks võib kaaluda piirhinna kehtestamist või ühikute lisamist süsteemi," lausus Sutt.
Süsinikukvoodi hind kerkis Euroopas tänavu jaanuaris väga kõrgele, ulatudes üle 90 euro tonni eest. Praeguseks on hind langenud 70 euro juurde.
Süsinikukvoodi hind mõjutab tugevalt ka Eesti fossiilelektrijaamades toodetud elektri hinda. Näiteks on Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp öelnud, et nende kõige uuemas ehk Auvere jaamas toodetud elektri hinnast moodustab süsinikukvoodi hind umbes kaks kolmandikku.










