Trump on seadnud ambitsioonikad eesmärgid riigi tuumaenergia võimsuse kiireks kasvatamiseks nii avaliku kui ka erasektori rahastuse toel. Neid eesmärke toetavad mitmesugused projektid alates konventsionaalsetest reaktoritest kuni väikeste moodulreaktoriteni (SMR).

Pärast aastaid kestnud stagnatsiooni investeerib USA jõuliselt tuumaenergiasse – planeeritud on rohkem projekte kui ühelgi kümnendil alates 1970. aastatest.

Oktoobris võttis Trumpi administratsioon kohustuse teha koostööd Westinghouse Electric Company ja selle kaasomanike Brookfield Asset Managementi ning Camecoga, et arendada uute suurte tuumareaktorite park, mille koguväärtus on vähemalt 80 miljardit dollarit.

Raha suunatakse Westinghouse'i AP1000 surveveereaktorite arendamiseks, mis suudavad toota ligikaudu 1,1 GW elektrienergiat. Samatüübilisi reaktoreid kasutatakse praegu Vogtle'i tuumajaama kolmandas ja neljandas blokis.

Varasemate projektide viibimise ja reaktorite tootmise kõrge hinna tõttu ei olnud erakapitalil põhinevad tuumaenergiaettevõtted seni valmis uutesse reaktoritesse investeerima. Valitsusepoolne rahastus toetab aga mitme uue reaktori rajamist lootuses, et Westinghouse on õppinud varasematest vigadest ja uute reaktorite arendamine kulgeb sujuvamalt.

Eelmise aasta mais allkirjastas Trump neli täitevkorraldust, mille eesmärk on kiirendada uute reaktorite litsentseerimist ja arendust ning reformida riigi tuumaregulatsioonikomisjoni (NRC).

Trump kuulutas välja ka sihi arendada 2050. aastaks 400 gigavatti tuumavõimsust ning saavutada olukord, kus 2030. aastaks on ehituses kümme suurt reaktorit.

Ka moodulreaktorite tööstuses oodatakse 2026. aastal arenguhüpet pärast mitmeaastast paigalseisu, mille põhjuseks olid litsentseerimisviivitused ja raskused rikastatud uraani hankimisel pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja sellele järgnenud sanktsioone Vene energiale.

Juulis sõlmis Jaapani valitsus 550 miljardi dollari suuruse USA-Jaapani kaubanduslepingu, mis toetab tuumaenergia arendamist. Jaapani ettevõtted Mitsubishi Heavy Industries, Toshiba Group ja IHI Corp on lubanud investeerida USA-sse kuni 100 miljardit dollarit nii AP1000 reaktorite kui ka moodulreaktorite ehitamiseks.

Samal ajal on Bill Gatesi tuumaenergiaettevõte TerraPower omandamas luba arendada oma moodulreaktorite parki. Ettevõte loodab ehitada Wyomingi osariiki lääne poolkera esimese sulasoolareaktori, mis kasutaks jahutamiseks vee asemel vedelat naatriumi, muutes reaktori ohutumaks ja tõhusamaks.

Detsembris viis NRC lõpule lõpliku ohutushinnangu, mis tähendab, et TerraPower alustab sel aastal tõenäoliselt moodulreaktori ehitust, kui luba väljastatakse. Ettevõte on juba alustanud ettevalmistusi 17,8 hektari suuruse ala mittetuumatehnilises osas ning loodab 2030. aastaks toota kohapeal 345–500 megavatti puhast energiat.

Viimastel kuudel on mitmed tehnoloogiaettevõtted, sealhulgas Meta, sõlminud lepingud tuumaenergiafirmadega, et tagada endale 2030. aastateks uus tuumaenergia ressurss.

Tehnoloogiasektori suurinvesteeringud aitavad tuumaenergiaettevõtetel kiirendada nii tavapäraste reaktorite kui ka moodulreaktorite arendamist, eeldusel et NRC annab selleks heakskiidu.

Tuumaenergia taassünni toetamiseks on vaja aga koolitada personali, et luua tuumaenergia valdkonnas pädev tööjõud nii ehituseks kui ka jaamade käitamiseks. Viimastel aastatel pole sektoris olnud piisavalt tööd, et pakkuda väljaõppinud spetsialistidele püsivat rakendust, mistõttu on paljud Vogtle'i jaama töötajad siirdunud teistesse energiasektoritesse.