Oht, et USA Iraani sõjaliselt ründab ning sellega terves Lähis-Idas uue sõja vallandab, näib nüüd mõneks ajaks päevakorrast maas olevat, sest Omaani välisminister teatas sotsiaalmeediakeskkonnas X, et USA ja Iraani läbirääkimised jätkuvad neljapäeval Genfis. Kahe riigi vahelisi kõnelusi vahendanud Omaani välisministri Badr Al Busaidi sõnul peetakse kõnelusi positiivses vaimus, et oleks võimalik lepet viimistleda. Ka Iraani välisministri sõnul on põhjust loota diplomaatilist lahendust.

"Ma usun, et endiselt on hea võimalus diplomaatiliseks lahenduseks, mis põhineb mõlemapoolsel võidul. See lahendus on meie haardeulatuses, seega pole vaja mingit sõjalise jõu suurendamist. See ei aita saavutada tulemust ega avalda meile survet," sõnas Iraani välisminister Abbas Araghchi.

Ka Euroopa Liit kutsub üles leidma Iraanis diplomaatilist lahendust. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul ei ole Lähis-Ida piirkonda vaja veel üht sõda, seega toetab Euroopa Liit diplomaatilist lahendust ja on valmis ka ise sinna panustama.

"See ei ole ainult tuumateema, vaid ka ballistiliste rakettide programm ja muud mured, mis meil Iraaniga on. Tõsi on see, et Iraan on nõrgimas punktis, kus ta kunagi on olnud. Peaksime seda aega tõesti kasutama diplomaatilise lahenduse leidmiseks," lausus Kallas.

Kui suur osa kokkuleppimise vaimu tekkimisel on asjaolul, et Iraani ranniku lähedal künnab merd maailma suurim lennukiemalaev Gerald Ford ja tema kõrval veel hulk väiksemaid USA sõjalaevu, on raske hinnata. Igatahes valmistub Iraan peale kõneluste siiski ka sõjaks.

Veel aga näitavad luureandmed, et Iraan jätkab USA varasemas õhurünnakus purustatud tuumaobjektide remonti ning on ehitanud tuumaobjektidele ka hoopis uusi rajatisi. Seega on kahtlusi, kas Iraani väljaöeldud kavatsus USA-ga diplomaatiliselt kokku leppida, on ikka päris siiras. USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi sõnul olevat tema tööandja temalt aga juba küsinud, miks Iraan veel alla andnud pole, kui teda ometi niisuguse sõjalise jõuga ähvardatakse.

"Ma ei taha kasutada sõna frustreerunud, sest ta saab aru, et tal on küllalt alternatiive, kuid ta on uudishimulik, miks nad ei ole - ma ei taha kasutada sõna kapituleerunud - , kuid miks nad ei ole kapituleerunud? Miks nad ei ole nii tugeva surve all ja selliste merejõududega nende naabruses tulnud meie juurde ja öelnud: "Me kinnitame, et ei taha tuumarelva, seega mida peame olema valmis tegema?" Väga raske on neid sellese punkti saada," ütles Witkoff.

Enne, kui tulid uudised kõneluste jätkumisest Genfis, oli USA andnud Iraanile kõigest 48 tundi tuumarelvast loobumise plaani viimistlemiseks. Praeguseks USA Iraanile kallale läinud ei ole ning kõneluste jätkumise uudiste valgel vaevalt seda ka teeb. Sellise kallaletungi puhul saaks Iraan tõenäoliselt mingit toetust oma liitlastelt, sealhulgas Venemaalt, tõsisemalt ükski liitlane Iraani poolel sõtta ilmselt ei asuks.

Samas poleks sõjast huvitatud rikastest naftatootjatest Araabia riigid, kes kardaksid Iraani rünnakuid oma naftatootmisrajatistele. Olukorra ajaks veelgi segasemaks aga asjaolu, et Iraan toetab nii Palestiina Hamasi kui ka Liibanoni Hizbollaht, mistõttu USA rünnak aktiviseeriks mõlema terroriorganisatsiooni tegevuse.