Trump pidas ajaloo pikima kongressi aastakõne

USA president pidas teisipäeval (Eesti aja järgi kolmapäeval umbes kell 4 öösel) kongressis aastakõne ning kiitis oma administratsiooni saavutusi. Trump pidas ajaloo pikima aastakõne ning vaatlejate hinnangul lükkas president käima vabariiklaste vahevalimiste kampaania.
Tegemist oli Trumpi viimase ametiaja teise olukorda riigis käsitleva aastakõnega (State of the Union). Tänavu toimuvad ka vahevalimised ning Trumpi kõne keskendus peamiselt riigisisesele poliitikale. Trump rääkis nii majandusest kui ka sisserändest, lisaks kritiseeris ta taas teravalt demokraate.
Trumpi populaarsus on pärast ametisse astumist langenud ning vabariiklased võivad vahevalimiste järel kaotada kontrolli kongressi üle. Ligi kaks tundi kestnud kõne ajal rääkis Trump, et majandusel läheb hästi ning süüdistas elukalliduse probleemis demokraate.
"Teie põhjustasite selle probleemi. Nende poliitika tõi kõrged hinnad, meie poliitika teeb sellele lõpu," rääkis Trump.
Trump rääkis toiduainete ja autokütuse hindade langusest, kuigi tegelikult pole hinnad eriti langenud. Trump lubas veel tegeleda tervishoiukuludega ning lisaks kritiseeris ta viimast ülemkohtu tolliotsust, vahendas The Wall Street Journal.
Samuti kordas ta oma alusetuid väiteid valimispettuse kohta ning nõudis isikutuvastamise seaduste vastuvõtmist.
Trump kritiseeris veel riiklike toetuste kuritarvitamist demokraatide juhitavates osariikides. Ta ütles, et tema administratsioon hakkab võitlema pettuste vastu ning seda hakkab juhtima asepresident JD Vance.
"Ta (Vance) saab sellega hakkama ja kui me suudame leida piisavalt palju pettusi, tuleb meil tasakaalus eelarve," rääkis Trump. Vance ise teatas juba möödunud kuul, et moodustab probleemi lahendamiseks suure ametkondadevahelise töörühma.
Trump kaitses oma karmi immigratsioonipoliitikat ja süüdistas demokraate sisejulgeolekuministeeriumi rahastamise katkestamises. Kõne ajal palus Trump kõigil saalis viibijatel tõusta püsti, kui nad nõustuvad, et valitud ametnike esmane kohustus on kaitsta Ühendriikide kodanikke, mitte ebaseaduslikult riiki sisenenud immigrante.
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et enamik demokraate jäi istuma. Trump hakkas seejärel demokraate kritiseerima ning kaamerasilm näitas Ilhan Omari. Viimane on demokraadist Minnesota kongressisaadik, piirkonnas puhkesid hiljuti suured Trumpi rändepoliitika vastased protestid.
Trump pööras oma kõnes välispoliitikale pigem vähe tähelepanu ning keskendus peamiselt Iraaniga seotud küsimustele. Ta ütles, et soovib lahendada vastasseisu diplomaatilisel teel, kuid hoiatas, et ei luba Iraanil kunagi tuumarelvi arendada.
Trump ütles, et ajab "rahu läbi jõu" välispoliitikat (sarnast loosungit kasutas oma julgeoleku doktriinides külma sõja ajal ka Ronald Reagani administratsioon – toim). Ta märkis, et Iraani režiim rahastab terrorismi ning ütles, et hiljutiste protestide käigus on tapetud üle 30 000 meeleavaldaja.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: WSJ, The Times











