Ülemkohtu otsus puudutab erakorralise volituse seaduse alusel kehtestatud tollimakse. Otsus puudutab ka tollimakse, mille Trump kehtestas mullu kevadel peaaegu kõikidele riikidele, vahendas AP. 

Apellatsioonikohus leidis juba varem, et tollid kehtestati ebaseaduslikult ning sellega jõudis asi  ülemkohtusse. Ülemkohus otsustas reedel häältega 6:3, et tollimaksud pole kooskõlas föderaalseadusega. 

Trump kehestas mullu tollid kõigepealt Hiinale, Kanadale ja Mehhikole. USA teatel ei takistanud need riigid fentanüüli ja teiste ebaseaduslike narkootikumide jõudmist USA-sse. Trump leidis toona, et fentanüülist tingitud surmad õigustavad erakorraliste volituste kasutamist.

Aprilli alguses aga jõustas Trump kaitsetollid baastariifiga 10 protsenti peaaegu kõikidele riikidele. Väikefirmad ja mitmed osariigid vaidlustasid aga need tollid kohtus, väites, et need kahjustavad majandust ning Trumpil pole volitusi neid tollimakse ilma kongressi heakskiiduta kehtestada.

Ülemkohus lükkas tagasi Valge Maja argumendi, et 1977. aasta erakorralise volituse seadus (IEEPA) lubas Trumpil tolle kehtestada. Kuus kohtunikku leidsid, et Trump läks ulatuslike tollide kehtestamisel ilma kongressi selge loata liiale. Kolm kohtunikku olid eriavamusel. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et ülemkohtu viimase otsuse tõttu peab Valge Maja ilmselt tollid uuesti kehtestama, tuginedes teistele õiguslikele põhjendustele. Valge Maja võib toetuda ka teistele seadustele, kuid need ei pruugi võimaldada kehtestada nii ulatuslikke tollimakse. President võib tollide taaskehtestamiseks pöörduda ka kongressi poole, kuid pole selge, kas Valgel Majal on selleks piisavalt poliitilist kapitali. 

Samuti pole selge, kas USA võimud peavad tegema tagasimakseid firmadele, mis on tolle kuude kaupa maksnud. Ülemkohtu enamus seda küsimust ei käsitlenud. 

Trumpi tollidest mõjutatud Euroopa Liit (EL) kutsus reede õhtul üles stabiilsusele. 

"Oleme tihedas ühenduses USA administratsiooniga ja taotleme selgust, milliseid samme nad vastuseks sellele otsusele astuvad. Ettevõtted mõlemal pool Atlandi ookeani vajavad kaubandussuhetes stabiilsust ja prognoositavust," ütles Euroopa Komisjoni kaubanduspoliitika pressiesindaja Olof Gill.

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et EL eeldab, et Trump taastab tollid muude meetmete abil. Üheks võimaluseks oleks kasutada meedet, millega varem kehtestati tollid Euroopa  terasele ja alumiiniumile.

"Me jälgime seda otsust. Siiski eeldame, et USA administratsioon kasutab oma tollide taastamiseks muid õiguslikke vahendeid," ütles üks Prantsuse diplomaat Politicole.

Trump ütles reede õhtul, et on kohtu otsuses pettunud ning pöördub tollide kehtestamiseks alternatiivsete meetmete poole. 

"Nüüd kasutatakse teisi alternatiive, et asendada need, mille kohus ekslikult tagasi lükkas. Meil ​​on alternatiivid," teatas Trump. 

Eesti Panga ökonomist: ebaseaduslikuks kuulutatud tollid vähendavad USA läbirääkimisjõudu

Hiljutine kohtuotsus, mis kuulutas osa Donald Trumpi kehtestatud tollidest ebaseaduslikuks, toob globaalses majanduses kaasa segadust ning vähendab Ühendriikide positsiooni edasistes kaubandusläbirääkimistes, hindas Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel "Aktuaalses kaameras".

Luikmeli sõnul langeb Ühendriikide efektiivne tollimäär seniselt 10–15 protsendilt umbes kuuele protsendile. Ta täpsustas, et kõik Trumpi kehtestatud tollid siiski ei kao, vaid kohtuotsus puudutab vaid eriklausliga kehtestatud makse. Samas hoiatas ökonomist, et nüüd võivad ümbervaatamisele minna mitmed varasemad kaubanduskokkulepped, kus vastaspooled tegid tollide hirmus USA-le järeleandmisi.

Vaatamata kohtulikule tagasilöögile saab Trump olukorda poliitiliselt enda kasuks pöörata. "Ühtepidi on see võimalus tegelikult võtta aeg maha ja rõhuda sellele, et tegelikult päris palju head on juhtunud," märkis Luikmel. Ta viitas asjaolule, et tollide ähvardusel on paljusid ettevõtteid sunnitud Ühendriikidesse investeeringuid tegema, mida Trump saab näidata selge võiduna.

Samas on tollidel olnud Luikmeli sõnul ka negatiivne mõju, tõstes tarbijahindu hinnanguliselt 0,5–0,7 protsendipunkti võrra. Ta leidis, et ostujõu langus võib sundida administratsiooni järgmises ringis hindu ja tarbijate rahakotti rohkem säästma.

Kuigi Trumpil on endiselt võimalik kasutada muid seaduslikke hoobasid – näiteks kehtestada väliskaubanduse defitsiidi tingimustes lühiajaliselt kuni 15-protsendilisi tolle –, on sellelgi oma piirangud. Luikmel selgitas, et mõnede riikide puhul, kellele tollid kehtestati, saatsid Ühendriigid tegelikult välja rohkem kaupa kui ostsid, mistõttu ei saa seal defitsiidile tugineda.

Küsimusele, kas ebaseaduslikult kogutud ligikaudu 130 miljardit dollarit tuleb nüüd tagasi maksta, vastas Luikmel, et kohus pole selleks mehhanismi loonud. Kui tolliagentuur suudab tõenäoliselt tuvastada ja tagastada ettevõtetelt kogutud summad, siis tarbijatele, kes hinnatõusu tegelikult kinni maksid, on seda isikuliselt tagastada võimatu.

"Ilmselt sellel teemal võivad demokraadid spinnida ilusaid lugusid sellest, kuidas ikkagi USA tarbija on kaotanud, talle on seda tehniliselt võimatu tagastada, seda rohkem makstud hinda ja tulemuseks on ka võib-olla natuke kõrgem intressitase olnud," nentis Luikmel lõpetuseks.