Eelnõu, mille järgi tuleb presidendikandidaadid registreerida senisest nädalajagu varem, muudab algatajate sõnul valimise protsessi selgemaks. Rohkem jääb kandidaadi esitajatel aega teda tutvustada ja kandidaat saab esineda kõnega riigikogu või valimiskogu ees.

"See kümneminutiline kõne on oluline kindlasti selleks, et presidendivalimiste protsess oleks läbipaistvam ja et kandidaadi seisukohad oleksid valiva kogu ees veelkord sõnastatud. See puudutab nii riigikogu kui valimiskogu," ütles riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200).

Eelnõule oli vastu Keskerakond ning EKRE ei hääletanud. Neljapäeva hommikul koguneb riigikogus laiendatud vanemate kogu koosseis, et augustis toimuvate presidendi valimiste protsessi arutada. Riigikogu esimehe sõnul kinnitatakse ajakava ja arutatakse, mil moel hakatakse võimalikku ühist kandidaati valima. Ringlemas on mitmeid nimesid. Keskerakonna ja Isamaa esindajate arvates võiks presidendina jätkata Alar Karis.

"Praegune president suuresti kõnetab suuremat osa meie rahvast ja ma arvan, et ta on õigel teel ja me võiksime, praegune riigikogu koosseis toetada teda," lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.

"Isamaa ei välista Alar Karise jätkamist ja ta on küll saanud rünnakuid valitsuse poolt siin sisepoliitilistel kaalutlustel,aga riigipeal on praegu oma usalduse reserv," sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

EKRE Karise jätkamist ei toeta.

"Me ka eelmine kord Karise kandidatuuri ei toetanud ja kuigi Karisel on praegu mingid sõnavõtud olnud, mis võib-olla tekitavad kõmu, siis tema viie aastane ametiaeg on selline, millesse mina suhtun kriitiliselt," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad Alar Karise kandidatuuri ei välista, kuid ütlevad, et kandidaatide nimedeni läheb aega.

"Enne, kui me üldse selleni jõuame, on need ühised põhimõtted, et mis on need kriteeriumid, millist presidenti üks või teine erakond soovib näha ja kuidas selle üksmeeleni jõuda. See on meie koostöö ja ühine vastutus siin," lausus Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.

SDE esimees Lauri Läänemetsa sõnul mõjutab kokkuleppeid see, milline on poliitiline olukord enne valimisi.

"Kas meil on see valitsus, kas tal on enamus või mitte, kuhu inimesed Eesti 200-st liikunud on? See määrab selle, milliseid kokkuleppeid ja milliste erakondade vahel on võimalik teha," ütles Läänemets.