Kahjuks on Eestis endiselt põhikoole, kus venekeelne õpe jätkub ja Ida-Virumaal on sellisteks linnadeks peamiselt Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva ning kuigi kõiges ei saa süüdistada sealseid omavalitsusi kui koolipidajaid, siis otsene vastutus on siiski sealsetel õpetajatel, koolijuhtidel ja linna- või vallajuhtidel, kelle hoiakud on olnud määravad, lausus Agur.

"Et kas on päriselt tahetud neid koole mehitada inimestega, kes päriselt hoolitsevad selle eest, et õppijad saaksid ka eesti keele oskuse, või on seda tehtud formaalselt ja "lükatud üle müüri" noori, kes umbkeelsena lähevad kuhugi," nentis ta.

2019. aastal Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtima hakanud Agur ütles, et õppe pööramine eestikeelseks ei olnud tegelikult keeruline, piisas koondada enda kõrvale inimesi, kes uskusid, et nii-öelda kanna saab maha lüüa ka Kohtla-Järvel ja pöörata suures osas venekeelse õppe eestikeelseks.

"Riigigümnaasium oli selleks ideaalne platvorm, mis on sõltumatu kohalikust omavalitsusest, see andis suure tegutsemisvabaduse, mis oli paljudele vastumeelt, aga tänaseks on see lükatud käima suure hooga ja kõik on hästi," lausus Agur.

"Ma arvan, et riigikoolide olemasolu selles piirkonnas on võtmetähtsusega," lisas ta.

Agur märkis, et tal on keeruline uskuda, et üleminekukoolides toimub praegu suur kirgastumine ning suur muutus eesti keele suhtes.

"Mina näen lahendusena nende põhikoolide riigistamist, kas või mõneks ajaks – ega riik neid koole ju mujale ei vii, need on ikka sealsamas – aga see annaks võimaluse mehitada koolid motiveeritud ja pädevate ja eestikeelsete ja -meelsete hoiakutega juhtidega. See oleks lahendus minu arvates. Eks riik ja haridusministeerium otsustab, kuidas päriselt läheb. See oli lihtsalt minu isiklik arvamus, nähes olukorda nii-öelda otse põllul," lausus Agur.

Augustis Ida-Viru kutsehariduskeskust juhtima asunud Agur ütles, et koolis oli õppijate eesti keele oskus halb, väga halb või lausa olematu. Jutud, et mõni õppija ei osanud eesti keeles isegi tualetti küsida, vastavad kahjuks tõele, nentis ta.

Nüüd on Ida-Viru kutsehariduskeskuses neljandat nädalat toimumas eesti keele intensiivõpe ning kuigi sellega seoses tekkis väike skandaal sadakonna õpilase lahkumisega, on nood nüüd tagasi õppimas, lausus Agur.

"See ei olnud protestiavaldus. Osa sellest võis olla, aga see oli vastasmõju sellele algatusele, et me läksime ja muutsime järsku koolikorraldust. Võib-olla mõni ei viitsinud välja tulla. Mõni nädal oli sadakond õppijat kadunud. Tänaseks on nad tagasi. See teema on maas," ütles ta.

Üleminekukoolide esimene täiesti eestikeelne lend peaks põhikoolides lõpetama aastal 2030.

"Suur lootus on tõesti, et 2030, kui esimene lend ehk tänased 5. klassi õpilased lõpetavad 9. klassi, siis nad oskavad heal tasemel eesti keelt. On mingeid kahtlusi. Aga suures pildis võib see nii olla," lausus Agur.