Pärna sõnul toimub praegu veel koolis osadel õppekavadel õppetöö 60/40 põhimõttel, suurem osa õppest eesti keeles, kuid mitte kõik. Järgmisest õppeaastast kooli tulevad õpilased peavad aga kogu õppekava läbima eesti keeles.

Eelkõige on see Pärna sõnul nelja kutsekooli liitmisel loodud kolledžis probleem Lasnamäe mehaanikakoolis, kus ligikaudselt 850 õpilasest suudab eesti keeles õppida vaid sadakond.

Tulevast kooliaastast lisandub võrrandisse veel ettevalmistav õpe. Selle eesmärgiks on lisaaastaga põhikooli õpilünkadega lõpetanud õpilased reele aidata ning valmistada nad ette järgmiseks kooliastmeks.

Tuleval sügisel kooli astuvatest õpilastest moodustatakse keeletaseme järgi kolm õpirühma.

"Me testime võõrkeelseid õpilasi sisseastumise raames. Õppijad, kelle eesti keele tase on siis B2 või kõrgem, saavad kohe asuda õppima kutsekeskharidust. Õppijad, kelle tase on B1, suuname paralleelselt intensiivsesse keeleõppesse, mille eesmärk on saavutada vajalik keeletase erialaliseks õppeks. Õppijad, kellel keeletase on A2 või madalam, need lähevad siis ettevalmistavasse õppesse, kus fookus on keele omandamisel, et oleks võimalik õppes osaleda," ütles Pärna.

Järgmisest kooliaastast muudetakse haridusministeeriumi nõudel kutsekeskhariduse õppekavad aasta võrra pikemaks. See tähendab, et kui varem sai kutsekeskhariduse omandada kolme aastaga, siis sügises muutuvad õppekavad nelja aasta pikkuseks.

Selle eesmärgiks on haridusministeeriumi sõnul vajadusest võimaldada õppuritel edasi kõrgharidust omandama liikuda.

Pärna tõdes, et suure tõenäosusega ei hakka keskkutsehariduse omandanud noored ülikoolidele tormi jooksma.

"Ütleme kümmekond protsenti läheb edasi siin. Soomes läheb võib-olla 15 protsenti edasi," sõnas Pärna.

Pärna leidis, et rõhk ei peaks olema kutsekeskhariduse omandanud õpilaste suunamisel ülikoolidel poole, vaid pigem pakub direktori hinnangul kvaliteetne kutseharidus juba paremaid töövõimalusi, võrreldes tavalise keskharidusega.

Keeleõpe nõuab koolidelt suurt pingutust

Varem sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) direktor Hendrik Agur, et kooli õpilaste Eesti keele puuduliku taseme tõttu peatati kutseõpe ning keskenduti vaid keele õppimisele.

Ligi viiendik kooli õpilastest ei ilmunud aga keelekursustele lihtsalt kohale. Agur sõnas kolmapäevases "Esimeses Stuudios", et nüüdseks on probleem lahendatud.

Pärna taolist probleemi oma koolis ei näe ega oota seda ka tulevaks sügiseks. Tema sõnul teeb kool selleks ka suuri jõupingutusi.

"Lisaks sellele, et õppetööd pöörame eestikeelseks, on seda ka kõik huviharidus, ringid, igasugused trennid. Kõik selleni, et garderoobitädi räägib eesti keeles, kohvikus räägitakse nendega eesti keeles," selgitas Pärna.

"Nende kahe suure kooliga, siis Ida-Virus [IVKHK] ja meil Tallinnas, me ilmselgelt suuname sõnumi ka nendele põhikoolidele, kust need venekeelsed noored täna tulevad, et võtke palun jalad kõhu alt välja, teeme ühiselt selle asja ära," selgitas direktor.

Tallinna Tehnoloogiakolledž on Eesti suurim rakendusharidust pakkuv kool. Kolledž loodi Tallinna Polütehnikum, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Tööstushariduskeskus ja Tallinna Ehituskool ühinemisel.