Nafta võrdlushind on sel aastal tõusnud umbes 19 protsenti, ulatudes veidi üle 72 dollari barrelist. Peamine põhjus on turuosaliste kartus, et Lähis-Ida konflikt võib häirida eksporti.

Tarneahelate halvim stsenaarium oleks olukord, kus Iraan üritab sulgeda Hormuzi väina. Tegemist on Iraani ja Omaani vahel asuva veeteega, mida läbib peaaegu viiendik kogu maailmas igapäevaselt tarbitavast naftast. Sel kuul hüppasid hinnad korraks üles, kui Iraan teatas väina osalisest sulgemisest "turvakaalutlustel".

Naftaanalüütikute sõnul oleks väina täielik sulgemine pretsedenditu ja seda oleks raske teostada. Sellest hoolimata märkis RBC Capital Marketsi naftaturgude meeskond hiljutises raportis, et Iraanil on tõenäoliselt võimekus rünnata väinas liikuvaid tankereid ja veeteed mineerida.

Oxford Economicsi energiaprognooside juht Bridget Payne ütles, et kui laevaliiklus väheneks poole võrra, siis tõstaks see nafta hinna 84 dollarini barrelist. Kui liiklus peatuks täielikult nädalaks ajaks, sööstaks nafta hind 140 dollarini barrelist. See oleks sarnane šokk Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse.

USA energiateabe amet (EIA) andmetel pärines 2024. aastal peaaegu 40 protsenti väina läbinud toornaftast Saudi Araabiast. Kuigi Saudi Araabial on torujuhtmed, mis võimaldavad sellest kitsaskohast mööda minna, puudub enamikul väina kaudu veetaval naftal alternatiivne marsruut.

Iraan ise ekspordib päevas umbes 1,5 miljonit barrelit naftat. Kpleri analüütikute sõnul laadis riik USA vägede koondumise ajal laevadele nii palju naftat kui võimalik. Osal sellest naftast ei pruugi veel ostjaid olla, kuna Iraani peamine klient Hiina on hakanud Teheranist vähem ja Venemaalt rohkem naftat ostma.