"Ma praegu näeme seda, et USA ja Iisraeli rünnakud on saavutanud seda, et nad suudavad opereerida vabalt Iraani õhuruumis oma lennuväega. Näib, et Iraani õhutõrje on suures osas purustatud, vähemalt keskmaa õhutõrje ja me näeme ka
seda, et Iraani laevastik ei suuda opereerida," ütles Saks.

"Nüüd Iraani raketirünnakud on toimunud, selle juhtimise on Iraani juhtkond suutnud säilitada. Kui kaua nad suudavad neid rakette lennutada, see on küsimus, millele praegu selget vastust ei ole, kuigi see rünnakute arv kogu aeg väheneb ja rünnakus kasutatud rakettide arv langeb. Aga probleemiks jäävad, nagu ka Ukrainas, need Shahed tüüpi droonid, mida Iraanil on palju suuremas koguses ja eriti just Pärsia lahe äärsete riikide jaoks saab see olema tõsine väljakutse neid tõrjuda," lisas ta.

Saksa sõnul Iraani sõnumeid toimunust ei saa uskuda ning infosõjas on Iraan olnud üsna edukas.

"Peamiselt selle tõttu, et nüüd on telepildi ja visuaalse pildi edastamine Iraanist lõppenud seoses piirangutega interneti ja andmeside kasutamisel. Ja selle tõttu me näeme rohkem Iraani väheste rünnakute tagajärgi kui nende massiivsete USA ja Iisraeli rünnaku tagajärgi," lausus Saks.

Saks tõdes, et sõjaliste operatsioonidega võetakse alati väga suur risk, et kas neid poliitilisi eesmärke tegelikult suudetakse saavutada.

"Praegu ennustada, et mis on selle tegelik tulemus, on väga raske. Näiteks USA ka president on äsja öelnud, et ta on uuteks kõnelusteks avatud, kuna Iraan on sellise taotluse temale saatnud. Ma arvan, et USA presidendi miinimumprogramm on hetkel see, et saavutada see, et Iraanil puudub tulevikus võimekus luua tuumarelva ja ehitada suurtes kogustes ballistilisi rakette. Režiimivahetust, mida USA president ei ole nii otse välja öelnud, aga mida peetakse tema tegelikuks eesmärgiks, on palju keerulisem saavutada ja selles osas võib kahelda, kas väline sõjaline surve selle tegelikult ka saavutab," arutles Saks.

Hanso: kõigest tänavale tulemisega režiimi ei kukuta

Omaanis, Muskatis viibiv Lähis-Ida ekspert Hille Hanso ütles, et ebastabiilsust regioonis praegu palju ning režiimi kukkumine sõltub paljudest asjaoludest.

"Peaksime vaatama, et kas Iraani inimesed võtavad selle üleskutse vastu tulla tänavatele ja uuesti kukutada oma senist riigivõimu. Kas nad võtavad seda tõsiselt ja see saab alguseks pöördelistele sündmustele. Aga kahjuks Iraanis ei saa riigikorda muuta vaid läbi selle, et inimesed on massiliselt tänavatel ja süütavad riigiameteid põlema, vaid me peame jälgima eelkõige, mida teevad näiteks Iraani režiimile truud rahva omakaitse üksused, samuti revolutsiooniline kaardivägi, kellel on arvukalt sise- ja välisameteid, kaitse- ja luureorganisatsioone," rääkis Hanso.

"Eelkõige tuleb vaadata, kas õnnestub institutsionaalset struktuuri murendada. See on oluline faktor, kui me tahame kutsuda esile suurt muudatust. Kui seda ei juhtu, siis kahjuks arvatavasti Ali Khamenei tapmine üksinda ja teiste tähtsate isikute tapmine üksinda ei vii Iraani suurte muudatusteni," sõnas Hanso.

Samuti on oluline küsimus Hormuzi väina läbitavusest. "See on küsimus, mis puudutab kogu maailma, sest sealt läbib umbes 20 protsenti maailma vedeldatud maagaasist ja naftast. Nii et see mõjutab energiahindu," ütles Hanso.

Hanso ütles, et Omaani ei ole Iraan otseselt rünnanud.

"Eks ikka ümbritseva regiooni rahutused mõjutavad ka Omaani, kuigi pean ütlema, et tunduvalt vähem kui teisi riike. Sest Omaan on olnud USA ja Iraani vaheliste läbirääkimiste vahendaja. Samuti on ta selline neutraalne riik siin regioonis ja praktiliselt ei ole Iraan Omaani rünnanud, välja arvatud üks intsident kahe drooniga ühes kommertssadamas," ütles ta.