Reza Pahlavi, kelle isa – viimane šahh – kukutati 1979. aasta revolutsiooniga, ütles, et ajatollade režiim on kokku varisemas. Selle põhjuseks on alates laupäevast kestnud Iisraeli ja USA rünnakud, milles hukkusid Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ja tema tippväejuhid.

Euroopa esmane reaktsioon rünnakutele oli aga killustunud ja ettevaatlik ning toetus õhulöökidele pigem tagasihoidlik. 

Pahlavi tervitas Euroopa Liidu hiljutisi samme kuulutada Iraani revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) terroristlikuks organisatsiooniks, kuid nõudis aktiivsemat toetust USA juhitud pealetungile.

"See sõjaline operatsioon on humanitaarne päästemissioon, mis säästab palju elusid," sõnas Pahlavi. "Euroopa otsus IRGC keelustada on tervitatav, kuid nüüd on vaja minna kaugemale ja toetada meie üleminekuplaani Iraani ülesehitamiseks. Euroopa on liiga kaua kahevahel olnud. Käes on otsustamise hetk. Seiske koos Iraani rahvaga."

Tema sõnavõtt järgnes Euroopa valitsuste esialgsetele üleskutsetele vaoshoitusele. 

Euroopa riigid väljendasid muret sõja laienemise pärast ja seadsid kahtluse alla operatsiooni seaduslikkuse rahvusvahelise õiguse vaatepunktist. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas konflikti eskaleerumist ohtlikuks. Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik leidsid algselt, et Iraani režiim peaks naasma läbirääkimiste laua taha oma tuumaprogrammi küsimuses.

Pühapäeval ilmnes aga märke, et Euroopa suurvõimud on oma seisukohti muutmas ja valmis piiratud sekkumiseks, vastates Iraani kasvavatele kättemaksuähvardustele. 

Pühapäeva õhtul teatas Briti peaminister Keir Starmer, et Ühendkuningriik muudab oma varasemat seisukohta ja lubab USA-l kasutada operatsioonideks oma lennubaase.

Ka Prantsuse ja Saksa liidrid viitasid valmidusele toetada kaitselisi rünnakuid Iraani raketibaaside vastu. 

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas pühapäeval samuti, et toetab režiimivahetust.

Pahlavi tänas USA-d ja Iisraeli juhtrolli eest. "Lõplik võit tuleb vormistada Iraani rahval kohapeal. Mul on plaan stabiilseks üleminekuks demokraatiale. Teeme viimaseid ettevalmistusi üleminekuvalitsuse loomiseks, mis juhiks riigi stabiilsuse ja rahuni," lisas ta.

Trumpi rünnakutega seoses on üks suuremaid küsimusi see, kes võiks ajatollade järel võimu üle võtta, kuna Iraani opositsioon on olnud väga killustunud. 

Pahlavi pakub end liidriks, kes suudaks juhtida üleminekuvalitsust. Viimastel nädalatel on ta olnud kontaktis ka Valge Majaga. Ta on koostanud tegevuskava ja lubanud uue põhiseaduse vastuvõtmise järel võimult taanduda.

Ometigi ei toeta teda kogu opositsioon. 

Pahlavite monarhia on Iraani ajaloos vastakaid tundeid tekitav teema, meenutades ka kunagist politseivägivalda. Mõned kriitikud on süüdistanud Pahlavi toetajaid teistsuguste vaadetega inimeste ähvardamises. 

Isegi need, kes monarhia taastamist ei soovi, möönavad, et Pahlavi on üks väheseid opositsioonitegelasi, keda tuntakse üle kogu riigi. Selle aasta alguses toimunud massimeeleavalduste ajal suutis ta tänavatele tuua sadu tuhandeid inimesi, enne kui režiim protestid veriselt maha surus.