Sõja 1469. päev: Sõrskõi sõnul vabastas Ukraina veebruaris rohkem territooriumi kui kaotas

Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata, ütles Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa ei ole võimeline enam oma armeed enam suurendama, suutes napilt katta selle igapäevased kaotused.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 3. märtsil kell 13.20:
- Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas;
- Zelenski sõnul ei suuda venelased märtsis pealetungi alustada;
- Zelenski: Venemaa armee kasv on peatunud;
- Küprost tabanud Iraani droonist leiti Vene komponente;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 790 sõdurit.
Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas
Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata, ütles Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.
"Me elasime selle raske talve üle," kirjutas Sõrskõi esmaspäeva õhtul, tuues välja, et Ukraina suhteline territoriaalne võit oli suurim alates 2024. aasta suvel toimunud sissetungist Venemaa Kurski oblastisse .
Sõrskõi väide tuli ajal, mil Venemaa edasiliikumine rinde enamikus lõikudes talve jooksul aeglustus, samas kui lõunarindel Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis on Ukraina üksused olnud pealetungil, märkis väljaanne The Kyiv Independent.
See meenutas, et 21. veebruaril väitis president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina väed on vastupealetungi käigus vabastanud 300 ruutkilomeetrit territooriumi.
The Kyiv Independent märkis siiski, et kuigi Kiiev on rünnanud märgatava ulatusega, muutub territooriumi kontrolli, alade kaotamise ja võitmise objektiivne mõõtmine üha keerulisemaks.
Veebruari jooksul ilmus sotsiaalmeediasse kümneid videoid Ukraina vägedest, mis viisid läbi pealetungioperatsioone Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti vahelist piiriala hõlmavas rindejoone osas.
See piirkond, kus puuduvad olulised geograafilised tunnused, on olnud rinde kõige ebastabiilsem lõik alates eelmise aasta sügisest, mil Venemaa väed hakkasid nõrgemate Ukraina brigaadide vastu kiiremini edasi liikuma.
Tegutsedes laias vaidlustatud "hallis tsoonis", kus mõlemal poolel on infiltratsioone, jäävad Ukraina edenemised, mida avalikes allikates saab jälgida, pigem laiendatud puhastusoperatsioonideks kui Venemaa käes olevate kaitseliinide vallutamiseks ja hõivamiseks, tõdes The Kyiv Independent.
Samal ajal, kui Venemaa edusammud Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis, kus Moskva liikus 2025. aastal kõige kiiremini edasi, on peatunud, on ta murettekitavalt edenenud okupeeritud Donetski oblastis Siverski piirkonnas, selgub avatud lähtekoodiga kaardistusprojekti Deep State andmetest.
Zelenski sõnul ei suuda venelased märtsis pealetungi alustada
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et Ukraina on teadlik Venemaa plaanidest ehk kuhu nad kavatsevad edasi liikuda ja mida hõivata, kuid tema hinnangul puuduvad vaenlasel nende ülesannete täitmiseks vajalikud jõud.
"Me hankisime venelaste dokumendid ehk plaanid aastateks 2025, 2026 ja 2027, mis on 2025. aasta osas mõnevõrra aegunud. Me näeme, et nad ei ole oma eesmärke täitnud. Saime kätte ka plaanid aastateks 2026–2027. Me mõistame, mida nad tahavad. Mõistame, et nende sihid on endised ehk meie riigi idaosa ning täpsemalt Donetski ja Luhanski oblastite okupeerimine," rääkis Ukraina riigipea esmaspäeval ajakirjanikega kohtudes.
"Kindlasti tahavad nad jätkata Zaporižžja oblasti ja ka Dnipro suunas. See on neile raske, kuid nad vaatavad ka Odessa oblasti poole. Me näeme neid suundi. Kuid neil kaartidel pole praegu reaalsusega midagi pistmist, sest nad ei suuda oma ülesandeid täita," sõnas Zelenski.
Presidendi sõnul sõltus ründeoperatsioon, mida vaenlane kevadeks ette valmistas 2025. aasta lõpuks tehtud edusammudest. President rõhutas aga, et venelastel ebaõnnestus väejuhatuse seatud ülesande täitmine.
"Nende kaardid ei vasta tegelikkusele ehk sellele, kus asuvad meie väed ja kus nende omad. Nad ei saa alustada märtsipealetungi täpselt nii, kuidas soovisid," ütles riigipea.
Zelenski sõnul tahavad venelased küll edasi liikuda, kuid neil puuduvad jõud neile antud ülesannete täitmiseks.
Zelenskõi väljendas esmaspäeval muret, et USA pikaajaline sõda Iraani vastu võib mõjutada õhutõrje laskemoonatarneid Ameerika Ühendriikidest, millel on Ukraina kriitilise taristu kaitsmisel võtmetähtsus.
"Kui Lähis-Idas jätkub pikaajaline vaenutegevus, siis mõjutab see kindlasti tarneid. Ma olen selles kindel," ütles Zelenski ajakirjanikele.
Zelenski: Venemaa armee kasv on peatunud
Venemaa plaanib mobiliseerida 400 000 sõdurit, kuid agressori armee kasv on peatunud, kuna selle kaotused on võrdsed värvatute arvuga, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Ukraina riigipea tunnistas intervjuus Itaalia ajalehele Corriere della Sera, et Venemaal on küll mitu korda rohkem elanikke, kuid Ukraina otsib dialoogi ja rahu, püüdes samal ajal säilitada oma jõudu, tootes tehnilisi ressursse ja rohkem droone, et kompenseerida sellega sõdurite puudust.
"Me mitmekesistame sõjapidamise vorme, mis võimaldavad meil vastu panna. Me ei kaota ja Venemaa on endiselt rahulolematu. Nad kaotavad palju inimesi – kuni 35 000 kuus. See on hiiglaslik arv," rääkis Zelenski.
Tema sõnul soovib Venemaa režiimi juht Vladimir Putin mobiliseerida 400 000 sõdurit. "Kuid tema [Putini] armee kasv on peatunud; kaotused on võrdsed uute värvatute arvuga; nad on halvatud, kriisi äärel. Tõsised läbirääkimised algavad siis, kui tema armee hakkab kahanema," leidis Ukraina president.
Zelenski tunnistas, et Ukrainal napib sõdureid ja kõik arutavad seda avalikult. Just sel põhjusel tahab Ukraina sõda lõpetada.
Ta märkis ka, et Putin kaotas kogu talvise pealetungi. "Ta ründas elektrijaamu karmis külmas; ta tahtis meid lõhestada; ta üritas tsiviilelanikkonda armee vastu üles ässitada, et sundida seda vaenutegevust lõpetama. Kuid ta ebaõnnestus: soojema ilmaga on lootus taastumas. Nüüd proovivad venelased kevadpealetunge, aga ma arvan, et nad kaotavad taas," ütles riigipea, lisades, et paljud sõdurid surevad asjatult.
Zelenski intervjuud vahendanud väljaanne LIGA.net meenutas ka, et Ukraina vägede ülemjuhata Oleksandr Sõrskõi teatas 30. detsembril 2025, et keskmiselt hukkub iga kuue Vene okupandi kohta üks Ukraina sõdur. 13. veebruaril 2026 väitis Zelenski, et üks ruutkilomeeter okupeeritud Ukraina maad maksab venelastele 170 inimest.
Küprost tabanud Iraani droonist leiti Vene komponente
Küprosele lennanud Iraani ründedroonist Shahed leiti Venemaal valmistatud komponent, teatas Ukraina kaitseministri nõunik.
Kaitseministri nõunik ning elektroonilise sõjapidamise ja sidesüsteemide spetsialist Sergei (Flash) Beskrestnov jagas sotsiaalmeedias videot Shahedi vraki tükist, milles on Vene päritolu antenn Kometa.
In Cyprus, debris of a "Shahed" drone that attacked the Akrotiri airbase contained a Russian-made 4-channel "Kometa" antenna pic.twitter.com/7LpLdmBqzm
— NEXTA (@nexta_tv) March 3, 2026
Flashi sõnul annab see tunnistust sellest, et Venemaa koostöö Iraaniga Shahedi komponentide vahetamisel on kahepoolne ning seda, et Iraan kasutab rünnakuteks lihtsaid neljaelemendilisi antenne, mis annab tunnistust sellest, et elektrooniline sõjapidamine ei ole Lähis-Idas nii kõrgel tasemel kui Ukrainas.
"Midagi, mis on pärit Venemaalt ja millel on vähem kui kaheksa elementi, pole Ukrainas pikka aega lennanud," tõdes ta.
Iraan ründas oma droonidega Küprosel asuvat Briti õhujõudude baasi.
Briti ajaleht Daily Mail märkis, et see juhtus vahetult pärast seda, kui peaminister Keir Starmer volitas USA-d läbi viima Iraani raketibaasist kaitseotstarbelisi rünnakuid.
Cyprus Maili andmetel ründas Briti õhuväebaasi Iraani droon. Kinnitamata teadete kohaselt võis see olla Shahed 136.
Suurbritannia kaitseministeerium kinnitas, et Küprosel asuvat õhuväebaasi tabas väidetavalt droonirünnak. Rajatises teatati ettevaatusabinõudest.
BBC andmetel ei saanud kahtlustatavas rünnakus keegi vigastada.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 790 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 268 520 (võrdlus eelmise päevaga +790);
- tankid 11 718 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 24 131 (+20);
- suurtükisüsteemid 37 842 (+47);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1665 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1319 (+6);
- lennukid 435 (+0);
- kopterid 348 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 154 698 (+1529);
- tiibraketid 4384 (+0);
- laevad/kaatrid 30 (+1);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 80 992(+235);
- eritehnika 4076 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Kyiv Indepenent, BNS, LIGA.net,











