Tallinna linnavolikogu hakkab neljapäeval arutama linna eelarvestrateegiat aastani 2030 ning strateegiast selgub muu hulgas, et võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga on tagasihoidlikumalt prognoositud linna põhitegevuse tulemit.

Kui eelmises dokumendis oli aastaks 2029 tulemi plussiks prognoositud 150 miljonit eurot, siis uus strateegia näeb, et aastaks 2030 on linna tulem 119 miljonit, mis tähendab, et linna tulud kasvavad kuludega võrreldes aeglasemalt, kui prognoositi eelmise eelarvestrateegias.

Mullu oli linna põhitegevus tulem plussis 98,5 miljoni euroga, tänavuseks plussiks prognoositakse strateegias 36,2 miljonit eurot.

Nee arvud on olulised, sest eelarvestrateegia järgi peab linna kulude ja tulude vahe olema piisav selleks, et sellega maksta tagasi laenude põhiosa ja intressikulu ning kulude kasv peab strateegiaperioodil ehk iga viie aasta peale jääma alla tulude kasvu. Näiteks mullu kulus Tallinnal laenude tagasimakse ja laenuintresside peale kokku 25 miljonit eurot.

Strateegiaperioodil kasvavad esialgsete prognooside kohaselt linna põhitegevuse tulud võrreldes 2025. aastaga kokku 16,7 protsenti, tegevuskulud aga 16,6 protsenti.

Linnaeelarve tulud, mis on tänavuse eelarve järgi 1,173 miljardit eurot, peaksid aasta-aastalt kasvama ning jõudma 2030. aastaks 1,314 miljardini. Tegevuskulud on tänavuses eelarves 1,1 miljardit eurot ning 2030. aastaks kasvavad need pea 1,2 miljardini.

Tallinna linna põhitegevuse tulem on seni olnud kõigil aastatel positiivne.

Tallinna netovõlakoormus oli 2025. aasta lõpu seisuga 317 miljonit eurot. 2030. aastaks kasvab linna netovõlakoormus prognoosi järgi 554 miljoni euroni. Netovõlakoormuse määr oli 2025. aasta lõpu seisuga 28,4 protsenti ning see tõuseb strateegiaperioodi lõpuks kuni 42,4 protsendini.

Nagu kohalike omavalitsuste puhul ikka, on Tallinna ülekaalukalt suurim tulu tulumaks, mis moodustab linnaeelarve tuludest kuni 70 protsenti ning mille laekumise kasvuga seob Tallinn ka oma lähiaastate tulude kasvu prognoosi.

Eelarvestrateegia arvutuste järgi tähendaks Tallinnas elavate tulusaajate arvu suurenemine tuhande inimese võrra linnale maksutulu suurenemist 2,2 kuni 2,8 miljoni euro võrra aastas. Keskmise palga kasv ühe protsenti võrra suurendaks linna tulumaksutulu üle 6,1 miljoni euro aastas ning riigi poolt tulumaksu eraldamise määra tõstmine 0,1 protsendipunkti võrra suurendaks arvestuslikult maksutulu üle 5,9 miljoni euro võrra aastas.

Investeeringute nimekiri on suuremate muutusteta

Investeeringute nimekrijas suurt revisjoni pole toimunud ning silma jäävad samad investeeringud, mis olid ka eelmises eelarvestrateegias. Koolivõrgu investeeringute põhiobjektide nimekirjas on lisaks reaalkooli ja Westholmi gümnaasiumi juurdeehituste lõpuleviimisele kirjas näiteks Nõmme põhikooli uus hoone, Heleni kooli uus hoone, Kalamaja põhikooli juurdeehitis ning Lasnamäele Martsa tänavale ehitatav põhikoolihoone.

Igas valdkonnas on ka lisaobjektide nimekiri ja need investeeringud saab teha, kui linnakassasse laekub rohkem raha kui prognoositud või saadakse toetusraha Euroopast või riigilt. Hariduse lisaobjektide nimekirjas on näiteks Pikaliiva asumi uus põhikool, Lasnamäele Paasiku tänavale uue lasteaed-põhikooli projekteerimine ning Ristiku põhikooli juurdeehitis.

Lasteaedade puhul on endiselt suurimaks eesmärgiks kõigi linna lasteaedade renoveerimine uutele nõuetele vastavaks. Uus lasteaed on plaanis ehitada Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalis.

Kultuuriobjektidest on kavas renoveerida Tammsaare muuseumi hoone. Spordivaldkonnas on suurimaks investeeringuks Kadrioru staadioni jätkuv tervikrenoveerimine, Lasnamäe niinimetatud olümpiaujula kohta on märge, et selle rajamisega liigutakse edasi. Lasnamäele Punasele tänavale on kavas rajada uus jalgpallihall.

Liikuvuse valdkonnas on eelarvestrateegias kirjas terve hulk tänavaid, mida kavatsetakse rekonstrueerida, kuid need on objektid, mis on plaanis olnud ka eelmiste linnavalitsuste ajal. Samas on eelarvestrateegias kirjas Uues Maailmas asuva Koidu tänava (lõik Pärnu maanteest kuni Suur-Ameerika tänavani) rekonstrueerimine, kuigi selle kohta on praegune linnavalitsus märkinud, et seda projekti ellu viima ei hakata.

Rekonstrueerimise nimekirjas on ka Peterburi tee, Rävala puiestee, USA saatkonna kaasrahastamisega tehtav Väike-Ameerika ja Luha tänav, juba töös olev Lauteri tänav, pikalt planeeritud Tulika tänav, Linnu tee ja Rahumäe tee, Tina ja Vase tänav ning eelmise linnavalitsuse ajal seisma pandud Ristiku ja Härjapea tänava rekonstrueerimine.

Lisaobjektide nimekirja on lükatud eelmise linnavalitsuse üks suuremaid projekte, Liivalaia tänava rekonstrueerimine. Ära on märgitud ka Tallinna väike ringtee, kuid ainult Tervise tänava läbimurde näol.

Euroraha toel alustatakse Tehnika tänava ja Pärnus maantee (lõik Vabaduse väljakust Tondi tänavani) jalgrattateede rajamist. Euroopast tulnud rahaga hakatakse ehitama ka Kristiine ühistranspordisõlme esimese etapi ehitust.

Linnamaastiku valdkonnas on suuremad asjad Pirita rannaala arendamise esimene etapp ning Raekoja platsi korrastamine. Lisaobjektide nimekirja on langenud Klindipargi rajamine.

Linnavara puhul on lisaobjektide nimekirjas linnahall ja selle piirkond, mida arendatakse koostöös erasektoriga.

Toetusi annab linn bussi-, trolli- ja trammiliikluse korraldamiseks. Trolliliiklus taastatakse tänavu suvel ja selleks ostis linn 40 akutrolli. Linn aga soovib osta 60 trolli veel ja viia trollid ka Laagna teele ehk Lasnamäe kanalisse ning taastada trolliliini Paldiski maanteel.

Euroopast taotletava raha eest tuleb osta ka viis uut trammi, seda Pelguranna liini teenindamiseks.

Eelarvestrateegia on olnud poliitilise kempluse keskel

Kui linnavalitsus teatas peale eelarvestrateegia heakskiitmist ja volikogule saatmist, et fookuses on suured investeeringud ja realistlik eelarve, siis opositsiooni olevad sotsiaaldemokraadid märkisid, et linnavalitsuse rahanduspoliitika on vastutustundetu.

Sotsiaaldemokraatide sõnul joonistub eelarvestrateegiast välja, et lähiaastatel saavad pealinnas löögi linna haridusinvesteeringud, arenguprojektid ja finantsiline kindlus. Endine linnapea Jevgeni Ossinovski märkis, et linnavalitsus on kasvatanud püsikulusid, mistõttu väheneb järsult linna investeerimisvõime ning et tegu on tuleviku arvelt elamise strateegiaga.

Sotsid on varem kritiseerinud Isamaa ja Keskerakonna võimuliidu valikut esitada linnaeelarve ja eelarvestrateegia volikogule erineval ajal ning Ossinovski nõudis seetõttu lausa tänavuse eelarve menetluse peatamist.

Linnapea Peeter Raudsepp on kriitikale vastanud, öeldes, et eelarvestrateegia on niivõrd mahukas dokument, et sellega tuleb pikemalt tegelda ning et tegelikult oleks võinud selle valmis teha ka eelmine, Ossinovski juhitud linnavalitsus.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) tegi veebruari keskel Tallinnale ettekirjutuse, hoiatades Tallinna riigieelarvest tehtavate tasandusfondi ja tulumaksu eraldiste peatamisega, kuni Tallinna linnavolikogu ei ole vastu võtnud eelarvestrateegiat.