1999. aastal puhkesid Teheranis tudengite meeleavaldused ning kindrali auastmes Ghalibaf istus mootorratta selga. Ta haaras toika ja asus ise meeleavaldajaid peksma.  

Ghalibaf töötas toona Iraani julgeolekuorganites ning on hiljem kiitnud oma tegevust rahutuste mahasurumisel. 

Nüüd seisab Ghalibaf väidetavalt silmitsi veelgi suurema väljakutsega. Meedias levivad väited, et ta peab USA-ga kõnelusi. Ghalibaf ise väidab, et USA-ga ei ole peetud mingeid läbirääkimisi. The Telegraph toob aga välja, et ainult karmi retoorikaga suudaks Ghalibaf Teheranile tehingu maha müüa, ilma et see näiks alistumisena.

USA ja Iisrael on andnud karmi löögi Iraani sõjalisele taristule, enamik selle tippjuhte on tapetud ning majandus on kokkuvarisemise äärel. Režiim ei saa aga avalikult alistumist tunnistada, Ghalibaf aitaks selle probleemi lahendada. Iraan saab nii näidata, et julgeolekutaustaga kindral sundis ameeriklased läbirääkimiste laua taha.

Ghalibaf liitus Islami Revolutsioonilise Kaardiväega (IRGC) juba 20-aastaselt 1980. aastal. 22-aastaselt juhtis ta juba Iraagi armee vastu võitlevat diviisi. Pärast sõda juhtis ta Basij paramilitaarset rühmitust, seejärel IRGC õhuväge. 39-aastaselt võttis ta üle Iraani politsei juhtimise. 

Ghalibaf on olnud Teherani linnapea ning teda on süüdistatud ulatuslikus korruptsioonis. Väidetavalt omastas ta üle 70 000 ruutmeetri riigimaad, tema perekond omab välismaal kinnisvara. Ghalibafile pole kunagi esitatud ühtegi süüdistust ning väidetavalt on tal hea läbisaamine Khamenei perekonnaga.