Stubbi ja Steinmeieri sõnul näitas 1975. aastal Helsingi lõppaktiga kulmineerunud külma sõja aegne protsess, et protsessi alustamiseks pole vaja usaldust, vaid protsess ise loob usalduse. Nende sõnul peaksid Lähis-Ida protsessi olema kaasatud kõik osapooled, nagu omal ajal Helsingiski.

Helsingi lõppakti sõlmimisel osales 35 riiki, mis on presidentide sõnul näide sellest, et läbirääkimistelaua taha on vaja kõiki olulisi pooli. Presidentide sõnul muutusid Helsingi protsessi käigus vastasseisud tasapisi koostööks.

Presidendid siiski möönavad, et tänane Lähis-Ida erineb väga palju külma sõja aegsest Euroopast.

"Kirjutame seda alandlikkusega ning ilma illusioonideta meie ettepaneku takistuste kohta," seisab tekstis.

"Kuid keerukus pole kunagi olnud arvestatav argument dialoogi vastu, see on alati olnud tugevaim argument dialoogi poolt," jätkavad presidendid.

Presidentide sõnul valitseb nii Lähis-Idas kui ka väljaspool seda arusaam, et piirkond vajab juunis sõlmitud Iraani ja USA vastastikuse mõistmise memorandumist laiemat poliitilist protsessi.

"Uus Helsingi hetk võiks käivitada piirkonnaülese rahudialoogi," ütlevad presidendid.

USA jätkab Iraani pommitamist

USA sõjavägi andis kümnendat päeva järjest õhulööke Iraanis asuvate sihtmärkide pihta. Iraan teatas, et ründas Kuveidis ja Bahreinis asuvaid USA sõjaväebaase. 

USA ametnikud ütlesid telekanalile CBS, et sel kuul on Lähis-Idas asuvate baaside vastu suunatud rünnakutes saanud vigastada ligi 100 Ühendriikide sõjaväelast.