Oht ilmnes Trumpi Ankara-visiidi viimasel päeval NATO tippkohtumise ajal, mil pinged Iraaniga olid taas tõusnud, ütles anonüümne allikas. Presidendi julgeoleku eest vastutav salateenistus hindas infot võimalikust ohust usaldusväärseks ja ohtu vahetuks, mistõttu korraldati erakordne operatsioon USA presidendi liikumise varjamiseks.

Allikas keeldus ütlemast, kust luureinfo pärines, kuid märkis, et ametnikel oli ettevalmistusteks väga vähe aega ning plaan töötati välja viimasel hetkel.

Teine asjaga kursis olev allikas ütles, et Trumpi vastastel ei olnud ohu elluviimiseks konkreetset plaani, vaid üksnes kavatsus. Seetõttu lubati lennukitel siiski lennata.

Esimese allika sõnul kasutas Trump koos väikese rühma nõunikega toitlustusveokit, et vahetada 8. juulil Türgist lahkudes salaja suur presidendilennuk väiksema ja tagasihoidliku välimusega C-32A vastu. Samal ajal startis Air Force One eraldi ning pardal olid administratsiooni kõrged ametnikud, Valge Maja töötajad ja presidendiga reisiv ajakirjanike rühm.

Trump ütles teisipäeval ajakirjanikele, et lennukivahetus toimus salateenistuse korraldusel, kelle ülesanne on tagada presidendi julgeolek. Ta lendas Ankarast tankimispeatuseks Suurbritanniasse ilma vahejuhtumiteta.

"Tegelikult arvan, et lennuk, millega mina lendasin, oli suuremas ohus," ütles Trump ajakirjanikele, esitamata selle kohta tõendeid. "Arvan, et see oli suuremas ohus, sest just seda lennukit oleks minu arvates tõenäolisemalt rünnatud."

Oht võis olla seotud uut tüüpi soojusjälgiva raketiga, mis otsib kuuma lennukimootori järgi sihtmärki ja on muutunud sõjaliste planeerijate jaoks üha suuremaks probleemiks, ütles mõttekoja Mitchell Institute for Aerospace Studies tegevdirektor Douglas Birkey.

Selliseid rakette on raskem avastada kui traditsioonilisi radarjuhitavaid ohte ning need võivad ilmuda "justkui eikusagilt", kuna nad ei tekita tuvastatavaid raadiolaineid, selgitas ta.

Birkey sõnul on Iraanil üks selline variant, SA-67, millel on lihtne siinil liikuv laskeseade ning mis arvatavasti kasutab nii soojus- kui ka laserjuhtimissüsteeme. Venemaal toodetakse tema sõnul ka õlalt lastavat soojusjälgivat relva 9K333 Verba.

USA presidentide salajased reisid
USA presidendid, sealhulgas Trump, on sõjakolletes või kõrge riskiga piirkondades viibides julgeoleku tagamiseks aeg-ajalt salaja reisinud. Tavaliselt on selliste reiside puhul aga presidendiga kaasas olevatele ajakirjanikele antud eelnevalt teavet.

Näiteks said mõned ajakirjanikud 2003. aasta tänupühade ajal eelnevalt teada president George W. Bushi kavatsusest sõita Bagdadi. Teistele Bushi puhkust Texases Crawfordis kajastanud ajakirjanikele aga valetati. Neile öeldi, et Bush veedab püha koos perega, mistõttu olid nad šokeeritud, kui president ootamatult Iraagis välja ilmus.

Kolmapäeval ütles esimene allikas, et salateenistusel ei olnud Türgis sellist ajavaru.

"Nad püüdsid meeleheitlikult ennetada seda, mida nad pidasid usaldusväärseks ja vahetuks ohuks," ütles allikas.

Trumpiga Türgis juhtunust kirjutas sel nädalal, rohkem kui kuu pärast selle toimumist, esimesena väljaanne The Washington Post. Ajaleht New York Times teatas, et USA ametnikud olid ärevil, kui avastasid, et iraanlased teadsid, kus Trump Ankaras viibis, sealhulgas tema hotelli täpset korrust.

Air Force One'i pardal, mida nüüd käsitletakse peibutuslennukina, olid USA välisminister Marco Rubio, keda esimese allika sõnul oli manöövrist teavitatud, rahandusminister Scott Bessent, Valge Maja kommunikatsioonidirektor Steven Cheung ning veel mitu nõunikku. Pardal oli ka tavapärane 13-liikmeline ajakirjanike rühm, kuhu kuulusid Reutersi ka korrespondent ja fotograaf.

Trumpiga sõitsid toitlustusveokis lennukit vahetama Valge Maja asepersonalijuht Dan Scavino, tegevassistent Natalie Harp ja Ovaalkabineti operatsioonide direktor Walt Nauta, ütles allikas.

Mõned meediakommentaatorid ja seadusandjad on küsinud, kas operatsioon ei seadnud ohtu Trumpi nõunikke ja ajakirjanikke, kes viibisid presidendi oletatavas lennukis.

Esimese allika sõnul leiti, et Trumpi huvides oli pettus saladuses hoida, kuna pinged Türgi naaberriigi Iraaniga jätkasid eskaleerumist. Türgi ametnikud ei ole toimunut kommenteerinud.