Suvel leppisid EL-i riigid kokku 40 000 põgeniku ümberpaigutamises ja 20 000 põgeniku ümberasustamises. Tänane ettepanek oleks jätk varem kokkulepitule.

Juncker ütles, et teine erakorraline mehhanism tähendab 120 000 põgeniku ümberpaigutamist Kreekast, Itaaliast ja Ungarist.

"See peab olema kohustuslik. Loodan, et sel korral on kõik meiega nõus, et keegi ei hakka tegema tühje sõnu. Me ei vaja sõnu, vajame tegusid," rõhutas Juncker oma kõnes.

Juncker tuletas meelde, et varsti saabub talv ning keegi ei soovi ilmselt näha, et pagulaspered magaks jätkuvalt Budapesti või teiste linnade raudteejaamades või külmadel tänavatel. "Me peame võtma vastutuse nende isikute eest, peame seda tegema enne talve."

Juncker rõhutas, et ta ei soovi ega saa komisjoni presidendina valitsevat olukorda kuidagi ilustatada. "Euroopa Liit ei ole heas olukorras. Meil on puudu Euroopast Euroopa Liidus ja ka liidust jääb vajaka. Ja seda me soovime muuta," kinnitas ta.

Pole aeg hirmu tunda

Üsnagi emotsionaalseks kujunenud kõnes kutsus Jucker üles mitte tundma hirmu, vaid üheskoos julgelt tegutseda. "Kõik, mis praegu oluline on, on humaansus ja inimväärikus. See on olulisem kui kõik muu. Euroopa jaoks on see ka ajalooline aeg."

Junckeri hinnangul on eurooplased liiga harva uhked oma Euroopa pärandi üle. "Vaatamata nõrkustele ja haavatusele, on täna tegemist Euroopaga, mida üle maailma peetakse kohaks, kuhu põgeneda. Siin tekivad inimestel lootusesädemed. Me peame olema uhked, mitte kartma seda."

Komisjoni president tuletas meelde, et tänane Euroopa on kõige rikkam ja kõige stabiilsem kontinent maailmas, vaatamata sellele, et liikmesriikide vahel on erimeelsusi. See on koht, kus on rahu ja stabiilsus.

Ühtne poliitika

Junckeri sõnul peab varjupaigamenetlus olema euroopalikum ning ühtne menetlus nõuab solidaarsust. Euroopa Komisjon on Junckeri kinnitusel valmis seda kõike rahaliselt toetama.

Junckeri sõnul on ta selle poolt, et varjupaigataotlejad saaksid töötada juba ajal, mil nende taotlust alles läbi vaadatakse. Perspektiivis tuleb komisjoni presidendi sõnul jõuda nii kaugele, et EL-is oleks organiseeritud seaduslik sisseränne ja et see oleks kestev lahendus.

Plaan näeb ette 120 000 põgeniku jagamist liikmesriikide vahel järgmiselt:

Rõivas: ettepanek on mõistetav

Peaminister Taavi Rõivas ütles Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ettepanekuid rändekriisi lahendamiseks kommenteerides, et nende sisu on praeguses kriisiolukorras mõistetav ning vastavuses varem kokkulepituga. Rõivase sõnul kujundab valitsus oma ametliku seisukoha neljapäevasel istungil.

„Nagu Jean-Claude Juncker ütles, ei ole olukord Euroopas hea. Praegu on aeg näidata üles solidaarsust, kus põgenike jaotusvalem ei ole enam vaidlusküsimus. Eesti seisis selle eest, et kõik riigid panustaksid kriisi proportsionaalselt. Selle kokkuleppe me suvel saavutasime ja nüüd saame keskenduda probleemi tuumale, milleks on sõja eest põgenevate inimeste aitamine,“ ütles Rõivas ning lisas, et eilsel kabinetinõupidamisel otsustati olemasolevat pagulaste vastuvõtmise tegevuskava vastavalt muutunud olukorrale täiendada.

Junckeri ettepanekuga luua kriisidele reageerimiseks alaline süsteem võib peaministri sõnul üldjoontes nõustuda, kuid lõplik otsustusõigus selle rakendamiseks peab jääma riikidele.

Valitsus arutab Junckeri esitatud ettepanekut 10. septembril toimuval istungil. Siseminister Pevkur osaleb järgmisel esmaspäeval Brüsselis siseministrite kohtumisel, kus riigid esitavad oma seisukohad Komisjoni uutele ettepanekutele.

Eilsel kabinetinõupidamisel olid valitsuse liikmed seisukohal, et oluliselt rohkem tuleb panustada probleemide lahendamisse kriiskolletes. Leiti, et Eesti peab olema veel rohkem valmis aitama riike, et ei tekiks olukorda, kus inimesed peavad oma elusid ohtu seades põgenema.

Samuti tuleks valitsuse hinnangul selgemalt eristada need põgenikud, kellel on kõige enam põhjust saada pagulase staatust, teistest migrantidest, kellel taoline vajadus otseselt puudub.

Selle üheks lahenduseks on Komisjoni ettepanekuna oodata EL-i ülese turvaliste riikide nimekirja kehtestamist, kust saabunud migrante oleks võimalik lihtsustatud korras tagasi saata.