Johnson: Suurbritannia ei hakka EL-i ühist kaitsepoliitikat blokeerima ({{commentsTotal}})

Briti välisministri Chatham House'i kõne 2. detsembril.
Briti välisministri Chatham House'i kõne 2. detsembril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Suurbritannia välisminister Boris Johnson teatas reedel, et Brexiti asjus läbirääkimisi pidaval Londonil pole kavas hakata blokeerima Euroopa Liidu katseid kujundada välja ühist kaitsepoliitikat.

Kaitseminister Michael Fallon on varem öelnud, et niikaua kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidus, on tal kavas "Euroopa armee" loomist peatada, sest see õõnestaks tema arvates NATO allianssi, vahendas Reuters.

"Praegu on käimas arutelu Euroopa Liidu soovi üle, ehitada ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, uut arhitektuuri selle jaoks," rääkis Johnson. "Kuid nad tahavad seda teha, siis olgu nii... Me ei ole seal selleks, et blokeerida või pidurdada edasisi samme Euroopa Liidu integratsiooni poole, kui see on see, mida nad soovivad."

Samuti teatas Johnson, et Suurbritannia toetab USA presidendiks valitud Donald Trumpi seisukohta, et NATO liikmesriigid peavad rohkem riigikaitsesse investeerima. Tema sõnul ei ole võimalik õigustada olukorda, kus USA kannab umbes 70% NATO kuludest.

NATO on seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik eraldaks kaitsekuludeks 2% SKP-st. Hetkel on selle verstapostini või selle ületamiseni jõudnud vaid viis liikmesriiki - USA (3,6% SKP-st), Kreeka (2,4%), Eesti (2,2%), Poola (2%) ning Suurbritannia (2,2%). Briti välisministri hinnangul peaksid aga kõik liikmesriigid jõudma kahe protsendini SKP-st, sealhulgas ka selleni, et 20% kaitse-eelarvest kulutatakse uue tehnika ja varustuse hankimiseks. Lisaks rõhutas ta Suurbritannia pühendumist 5. artiklile, mille kohaselt on rünnak ühe liikmesriigi vastu rünnak kogu NATO vastu.

Johnson märkis, et Ühendkuningriik peab "kahekordistama oma otsusekindlust", et "kaitsta ja säilitada rahvusvahelise korra parimaid reegleid" ning hoida ära naasmine "vana ja brutaalsema süsteemi juurde, kus tugevatel oli vabadus nõrgemaid alla kugistada".

"Me peame tunnistama, et mitmes mõttes pole asjad maailmas kõige paremas korras. Meil on tekkinud tugeva juhi kultus, meil on demokraatia taganemisteel, meil on ebastabiilsuse piirkond Iraagist ja Süüriast Liibüani. Mis on Ühendkuningriigi vastus, kas see on kerra tõmbuda ja pea padja alla peita? Ühemõtteliselt - ei ole."

Johnson toonitas, et tugev kaitsepoliitika ei välista läbirääkimisi ning ta avaldas veendumust, et Venemaa survestamine seoses pingetega Ukrainas ja Süürias annab tulemust.

"Me ei saa normaliseerida suhted Venemaaga või naasta tavapärase asjade ajamise juurde. Kuid nagu ma olen korduvalt öelnud - Venemaa saab pälvida maailma tunnustuse, kui ta lõpetab oma pommituskampaania Süürias, sunnib Assadi rahukõnelustele ning asub Ukrainas täitma sõna-sõnalt Minski leppe tingimusi," selgitas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: