Yle: Soome NATO-ga liitumise vastased on jätkuvalt ülekaalus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soome sõdurid talvisel õppusel.
Soome sõdurid talvisel õppusel. Autor/allikas: puolustusvoimat.fi

Soomes suureneb nende inimeste osakaal, kel pole selget seisukohta NATO-ga liitumise küsimuses, kuid vastaste hulk on jätkuvalt selges ülekaalus, selgus Soome rahvusringhäälingu Yle kolmapäeval avaldatud uuringust.

Küsitletutest 51 protsenti vastasid eitavalt küsimusele, kas Soomest peaks saama NATO liikmesriik. Küsitletutest 21 protsenti vastasid jaatavalt ning 28 protsenti ei osanud kindlat vastust anda. Alles 2014. aastal ei osanud seisukohta võtta 16 protsenti küsitletutest.

Küsimuses seisukoha võtmata jätnute seas on rohkem naisi - sellise vastuse andsid 35 protsenti naistest ja 21 protsenti meestest. Kõige kindlamalt teadsid oma seisukohta 50-64-aastased, kellest 56 protsenti on vastu NATO-ga liitumisele, kõige ebakindlamad olid oma seisukohas 15-24-aastased.

Yle uudises on välja toodud ka vastused samale küsimusele 2013., 2014. ja 2015. aastal. Mullu NATO-liikmesuse kohta ei küsitud.

Eelnenud kolme uuringu kokkupanemisel kolmapäeval avaldatud uuringuga on näha, et vaadeldaval perioodil on liikmesusele vastu olevate inimeste osakaal järjepidevalt langenud 3-5 protsendipunkti aastas. Esimesel ehk 2013. aastal oli vastaste arv 63 protsenti, 2014. aastal 58 protsenti, 2015. aastal 55 protsenti ja 2017. aastal 51 protsenti.

Toetajate arv oli 2013. aastal 17 protsenti. Ukraina kriisi taustal tõusis toetajate arv 2014. aastal järsult 26 protsendile, kuid seejärel on nende osakaal langenud - 2015. aastal toetas liitumist 22 protsenti ja nüüd on see 21 protsenti.

NATO-ga liitumist selgelt pooldavate ja sellele vastu olevate inimeste osakaalu langusega käib kaasas nende inimeste osakaalu suurenemine, kes ei võta küsimuses selget seisukohta. 2013. aastal oli nende osakaal 20 protsenti ning Ukraina kriisi taustal langes nende osakaal 2014. aastal 16 protsendile. Pärast seda on nende osakaal kolme neljandiku võrra tõusnud - 2015. aastal oli neid vastanutest 23 protsenti, 2017. aastal aga juba 28 protsenti.

Selge seisukoha võtmise vähenemist saab osaliselt selgitada USA presidendi Donald Trumpi sõnavõttudega, ütles Tampere ülikooli rahvusvahelise poliitika teadur Matti Pesu.

"NATO on figureerinud Trumpi avaldustes viisil, et ühenduse tulevikku ei asetata kaalukausile, kuid selle üle mõeldakse. Sellel on kindlasti mõju, sest seda on ka laialdaselt kajastatud," ütles Pesu.

Soomlastelt küsiti ka, et kui Rootsi otsustab saada NATO liikmesriigiks, kas siis seda peaks tegema ka Soome.

Küsitletutest 38 protsenti arvasid, et Soome peaks sama tegema. Vastupidisel seisukohal oli 44 protsenti, seisukohta ei osanud võtta 18 protsenti küsitletutest.

Võrreldes 2015. aastaga on näha, et selles küsimuses "jah" seisukohal olevate inimeste osakaal tõusis 3 protsendipunkti, "ei" vastanute osakaal langes 3 protsendipunkti ning seisukohta mitte võtnute osakaal püsis sama.

Uuringu viis läbi ettevõte Taloustutkimus. Uuringu raames küsitleti 6.-9. veebruarini 1007 inimest ja selle statistiline viga on 2,5 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: