Viimastel päevadel taas arutluse alla tõusnud teemal, et meie kiirabi koormavad asjatud või vähepõhjendatud väljakutsed, on sügavamad põhjused. Üks on see, et patsient ei pääse vajadusel kiiresti pere- või eriarsti vastuvõtule ja teiseks pole päris kindel, kas riik teab täpselt, millist kiirabiteenust Eesti vajab ja milliseks teenuseks raha jätkub.

Vikerraadio saates "Reporteritund" rääkisid probleemist kiirabikeskuse ülemarst-juhataja. doktor Arkadi Popov, häirekeskuse peadirektrori asetäitja Eva Rinne, terviseameti peadirektor dr. Tiiu Aro ja Heli Paluste sotsiaalministeeriumist.

Arkadi Popov rääkis, et talle teeb muret asjaolu, et häirekeskus tegutseb manuali järgi ja meedikuid väljakutsete vastuvõtmise juures ei ole.

Popovi sõnul ei peaks häirekeskus kogu aeg väljakutsetele niiöelda rohelist tuld andma. "Lisaks rohelisele tulele, me peaksime tekitama ka kollast ja punast. Ma arvan, see peaks olukorda parandama, aga see on juba regulatsioon riigi tasemel," lausus ta.

Popov märkis ära, et kiirabi koolitussüsteem on üks parimaid koolitussüsteeme Eesti meditsiinis. Vererõhu mõõtmine ja palavikuga tegelimine tõmbab aga Popovi sõnul kiirabiarstide motivatsiooni alla, ehk kiirabi brigaadid ei taha või ei käi heal meelel A- ja B- väljakutsetel. "Jah. Tundub, et see rutiin tekitab frustratsiooni. Neid on liiga palju," ütles Popov.

Eva Rinne rääkis, et häirekeskuse eesmärk on anda inimestele kiiret ja efektiivset abi ja päästa inimeste elusid.

Rinne rääkis, et kui väljakutse käigus peaks selguma, et tegemist ei ole kiirabilise väljakutsega, siis palutakse inimesel pöörduda perearsti poole või kohese nõuande saamiseks helistada perearsti nõuande telefonile. "Kui nemad (perearsti nõuande telefon - toim.) näevad, et see nõustamine vajab ikkagi kiirabi sekkumist ja inimene ise hakkama ei saa selle olukorraga, siis see patsient suunatakse tagasi meile ja meie enam siis ei vaidlusta," kommenteeris Rinne.

Rinne tunnistas, et häirekeskusel puudub võimalus öelda abi vajajale, et temale kiirabi välja ei saadeta. Ta nimetas suuremaks probleemiks seda, kui hädas olev inimene tegelikult oma probleemi pisendab.

Rinne sõnul peab häirekeskus usaldama hädaga pöörduva inimese juttu ja järeldused selle kohta kui põhjendatud väljakutse oli saab teha alles koha peal.

Heli Paluste näeb, et tulevikus võiks arstiabi koonduda suurematesse tervisekeskustesse. Sellisel moel on tema sõnul kõige paremini võimalik pakkuda kvaliteetset arstiabi. Arstide koduvisiidid on tema sõnul möödaniku teema.

Tiiu Aro selgitas, et kiirabi brigaadi rahastamisest moodustab põhiosa personalikulu, mida makstakse olenemata sellest, kas ja mitu väljakutset tehakse. "Ma siin suurt rahalise ressursi raiskamist ei näe," ütles ta.

Aro lisas, et ta ei pea võimalikuks, et perearstikeskused lahendavad kogu probleemi ja perearstide roll ka koduvisiitide tegemisel peaks olema tunduvalt suurem.

Inimeste trahvimist vähe põhjendatud väljakutsete tegemise eest keegi ei saates kõnelenutest ei toetanud.