Ajalehtede tiraažid kukuvad, Päevaleht kaotas aastaga veerandi trükist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paberlehtede trükiarv langeb endiselt.
Paberlehtede trükiarv langeb endiselt. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti ajalehtede liidu andmetel on Eesti Päevalehe (EPL) ja Postimehe (PM) tiraažid teinud mõlemad aastaga mitme tuhande eksemplarise kukkumise. Kuivõrd PM on EPL-ist üle kahe korra suurema tiraažiga, tähendab see nende jaoks 10-protsendilist kukkumist, ent EPL-i tiraažist on kadunud ligi veerand. Ka nädalalehed Maaleht ja Eesti Ekspress on teinud 10-protsendilise kukkumise, nende tiraažid vähenesid vastavalt 4000 ja 3000 võrra, ent peatoimetajad ei muretse.

Kahaneva rahvastiku ja muutuvate lugemisharjumuste tingimustes, kus üha enam infot tarbitakse elektroonsetest kanalitest, on paberajalehtede tiraažide kahanemine loomulik trend. See aga ei tähenda, et see ajalehtede väljaandjaid murelikuks ei peaks tegema, sest mida väiksemaks kuivavad tiraažid, seda suurem on kulu ja tulu suhe ehk seda kahjumlikum on paberlehte välja anda. Tendentsi jätkudes võib ühel hetkel ees seista eksistentsiaalne küsimus, kas paberlehte saab ja tasub enam välja anda või on mõttekam alla anda ja jätkata üksnes elektroonilistes kanalites. Ometigi ei tunnista ükski peatoimetaja pabertiraažide kahanemise üle muret, vähemalt avalikult mitte.

Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald kinnitas ERR.ee-le, et lehe sulgemisest rääkida pole põhjust ning tema on tulemustega hoopis väga rahul, sest kasvanud on digitellimuste arv, ehkki paberlehe tiraaž on kukkunud veerandi võrra ehk 4600 eksemplari.

"EPL on kolme viimase aasta jooksul teinud aegade suurima kasvu. Kui 2015. aastal oli pabertellijaid ca 20 000 ja digitellijaid 7000, siis täna on need arvud 15 000 ja 25 000. Kindlasti on digitellijate agressiivsel ja kiirel kasvul oma roll paberlehe tiraaži languses. Aga meid rõõmustab, et EPL-i digitellijate arv ei ole rekordiline vaid Eestis, vaid suhtarve jälgides kogu regioonis. Samuti tunneme rõõmu, kuidas nende inimeste hulk, kes ostavad artikleid, on viimaste nädalatega maruliselt kasvanud. EPL-i kui paberlehe sulgemisest ei ole põhjust rääkida."

Seega kinnitab Soonvaldi kommentaar tendentsi: inimesed ammutavad vähem infot paberilt ja rohkem internetist.

Postimees loobus tasuta lehtede jagamisest

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar kinnitas samuti, et 10-protsendiline kukkumine teda muretsema ei pane, vastupidi, tema sõnul on see lausa taotlusliku tegevuse tulemus, mistõttu on nad hoopis oma kasumlikkust tõstnud.

"See on täiesti teadlik otsus - lõpetasime ära lisatiraaži, sellega vähenes tasuta jagatavate paberlehtede hulk ja lõpetasime PM-i müügi alla omahinna. Kuna varem olid suured lisatiraažid, siis sellega hoiti numbreid üleval, aga leidsime, et see ei ole mõistlik, vaid mõistlik on teha kvaliteeti," selgitas Hussar.

Lisatiraaže jagati varasemalt näiteks kauplustes suuremate ostudega tasuta kaasa või postitati varasematele tellijatele, kuid selline ulatuslik turundustegevus tasuta jagatavate lehtede näol Hussari sõnul soovitud tulemust ei andnud, mistõttu tõmmati sellega kõvasti koomale.

"Paberlehe levist saadav tulu on kasvanud. Me ei tee tegevusi, mis on kulukad, aga ei pruugi ühel hetkel tagasi tuua. Kui me võrdleme eelmise aasta neljanda kvartali tulemusi aasta varasemaga, siis lugejaid oli 4000 rohkem," rõhutas Postimehe peatoimetaja. "Ei ütleks, et midagi katastroofilist oleks - sellist ärimudelit jagub vähemalt paarikümneks aatsaks, võimalik, et ka rohkemaks," on Hussar kindel.

Kui EPL on panustanud eeskätt digitellimuste kasvatamisse, siis Postimees ei ole sellega eraldi tegelnud, samas on nad aga uuendanud oma veebilehte ja mobiilivaadet, nii et huvi järjest enam digilugejaid püüda on neilgi suur.

Maalehe tiraažid on hüplikud

10-protsendilist tiraažide kukkumist pidid tunnistama ka suured nädalalehed Eesti Eksperss (EE) ja Maaleht.

EE tiraaži langus on tulnud peamiselt tellimuste vähenemisest, kuid pisut on langenud ka üksikmüük.

"Eelmisel aastal oli Ekspressil käimas mahukas turunduspakkumine, kus lühiajalisi tellimusi jagati suure panga boonusprogrammi kaudu. Kuna need tellimused on tänaseks lõppenud, siis on tellijate arvu langemine loomulik," lisas EE peatoimetaja Erik Moora veel ühe põhjuse.

Samas on ka EE-l kasvanud eeskätt digitellijate arv, samuti ostetakse lugemiseks päevapileteid või lunastatakse tasulisi artikleid ühe kaupa.

"Digitellimuste arv on kasvanud, kogumahus praktiliselt sama palju, kui paberlehe tiraaž on langenud. Tellijate arv kokku (paberleht + digi) on sel nädalal täpselt sama suur, kui eelmisel aastal samal nädalal," kinnitas Moora. "Seega võib oletada, et kindlasti on paberlehe tellijaid, kes on otsustanud digitellimuse kasuks."

Maalehe peatoimetaja Andres Eilart selgitas, et nende tiraaži taga on pigem hüplik turg ning peagi pole langusest põhjust enam rääkida.

"Turg on tervikuna hüplik ja puudutab eeskätt jaeturgu ning nõnda on see ikka olnud. Maalehe paberväljaande tellijate arv on samal ajal viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja võin kinnitada, et saavutanud lähiajaloo kõige kõrgemad tasemed. Maaleht on suurima nädalalehena oma positsiooni üksnes tsementeerinud. Kui järgmisel kuul vaatame jälle avalikke tiraažinumbreid, siis näeme ses vordluses hoopis
kasvu," oli Eilart optimistlik.

Õhtulehel ja Äripäeval on läinud teistest paremini - Õhtulehe tiraaž on kahanenud 1400 võrra ehk kolm protsenti 48 900-lt 47 500-le ning Äripäeval 600 võrra ehk kuus protsenti 9900-lt 9300-le.

Seega kasvavad enamikul lehtedel nii digitellimused kui digiüksikmüük, ent paberi allavandumine digile tasapisi jätkub.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: