Maapoed sulgemise vastu: 31 000 inimest taotleb alkoholiaktsiisi peatamist ({{commentsTotal}})

Väikekaupmeeste liit kogus külastajatelt 31 000 häält, millega kutsutakse riigikogu ja valitsust üles peatama alkoholiaktsiisi ja kaotama nõuet peita tubakatooted leti alla, et säilitada maapoodide jätkusuutlikkust. Petitsiooni arutas neljapäeval sotsiaalkomisjon, kes aga leidis, et kaasama peaks ka teisi komisjone. Uuesti tullakse kokku maainimeste muret arutama alles uuel aastal.

Petsitsioonile sai allkirja anda alates septembrist kõigis maapoodides. Nii kirjutaski lausa iga kümnes valgamaalane üleskutsele alla. 31 000 allkirja on sama palju kui Valga-, Võru-, ja Põlvamaal elanikke kokku.

Kurjajuureks, miks maapoode järjest kinni pannakse, peab väikekaupmeeste liit korduvalt ja hüppeliselt tõstetud alkoholiaktsiisi, mis on tekitanud lokkava piirikaubanduse. Selle tagajärjel on juba mitmed kauplused pidanud uksed kinni panema.

"Täna oli minuga siin sotsiaalkomisjonis kaasas ka üks ettevõtja Pärnumaalt. Tema on pooleteise aasta jooksul seitsmest poest neli sulgenud, kolm on järel. Nii kui piiril poed avati, ta ütles, et esimesel kuul sulges esimese poe," tõi petitsiooni koostamise algatanud väikekaupmeeste liidu juhatuse liige, Meie Toidukaupade juhataja Rein Reinvee näiteks.

"Võrumaal üks aastates härrasmees, kellel ei olnud kellelegi oma elutööd edasi anda, on sulgenud kaheksa poodi. Ka Coop on sulgenud Põlvamaal, Järvamaal," loetles Reinvee. "Igas külas on juba organisatsioonid, kes korraldavad odava alkoholi jõudmist Läti piiri tagant meie Eesti küladesse."

Alkoholimüügi osakaal maapiirkonna väikepoodidest on suur. Talvel moodustab alkoholimüük koos tubakatoodetega 40, suvel aga sõltuvalt kauplusest lausa 50 kuni 70 protsenti käibest.

Ehkki alkoholiaktsiisi tõstmine sai alguse juba Taavi Rõivase valitsuse ajal, leiab nüüd ka Reformierakond, et olukord on ülekäte läinud ning laviin tuleks peatada.

"Liitri viina hind on Lätis 61 protsenti odavam. Keskmiselt üks ostja tuleb Lätist kümne liitri viinaga," loetles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (RE). "Taavi Rõivase valitsus tõstis aktsiisi vähem ja see oli üks mõju. Praegu on see mõju oluliselt laiem ja seaduseelnõusid, mis mõjutavad väikekaupmehi, on meil laual siin rohkem."

Asja pikalt arutanud sotsiaalkomisjon leidis, et küsimus on laiem kui vaid nende pädevus, mistõttu plaanitakse uuel aastal arutada küsimust edasi juba nelja riigikogu komisjoni osavõtul.

Tubakatoodete peitmise nõuet nõustus sotsiaalkomisjon aga juba poole aasta võrra, tuleva aasta juulini edasi lükkama.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ei pidanud end aga pädevaks, et anda hinnangut, kas alkoholi aktsiisitõusu peaks peatama.

"Seda ma ei saa siin ennustada. Kui mõni on võlur, et leiab raha, siis ma ei ole selgeltnägija, et oskaks öelda seda. Küll aga ma arvan, et seda teemat jälgivad nii rahandusminister kui rahandusministeeriumi ametnikud ja tulenevalt sellest, kui on näha ka, et aktsiisid ei laeku, siis võetakse ette teatud sammud," ütles Kütt.

Ei majandus-, ettevõtlus-, sotsiaal-, ega rahandusminister soovinud 31 000 allkirjaga pöördumist kommenteerida, ükski ei pidanud seda päriselt oma pärusmaaks.

Peaminister Jüri Ratas oli enne tänast kabinetiistungit, kus alkoholiaktsiis teemaks, samuti kidakeelne, rõhutades vaid, et väiksem alkoholi- ja tubakatarbimine ongi valitsuse eesmärk.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: