Sotside hulgas valitseb PBK küsimuses arvamuste paljusus ({{commentsTotal}})

Jevgeni Ossinovsi, Barbi Pilvre, Marju Lauristin ja Sven Mikser
Jevgeni Ossinovsi, Barbi Pilvre, Marju Lauristin ja Sven Mikser Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix/ERR

Juhtivate sotsiaaldemokraatide hulgas on nii neid, kelle hinnangul pole riigiasutustel mõistlik Kremli-meelsusele kalduvast PBK-st eetriaega osta, aga ka neid, kes peavad seda reaalset olukorda arvesse võttes paratamatuseks.

Ettepaneku lõpetada võimalikult kiiresti igasugused rahaeraldised Venemaa telekanalitesse eesotsas PBK-ga tegi detsembri keskpaigas meediaekspert Raul Rebane.

Muu hulgas selgus, et PBK-lt on reklaami või eetriaega ostnud EV100 korraldusmeeskond, päästeamet, rääkimata Tallinna linnavalitsusest. Ka president Kersti Kaljulaid ei pidanud õigeks, et Eestis kasutatakse oma elanike teavitamiseks Venemaa telekanalit.

Küsimus kerkis üles ka vahetult enne jõule valitsuse pressikonverentsil, kus koostööd PBK-ga pidasid mõistlikuks peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas, samuti SDE juht Jevgeni Ossinovski.

Aasta viimasel päeval eetris olnud ERR-i raadiosaates "Olukorrast riigis" ütles Ossinovski, et loomulikult talle ei meeldi, et suur osa venekeelsest elanikkonnast saab oma põhilise info Eesti kohta Vene telekanalist, kus muu hulgas teistes saadetes võidakse levitada Eesti-vastast juttu.

"Me võime võtta hoiaku, et PBK-le ei anna kommentaare, ei telli tähtsat teavitust näiteks päästeameti, töötukassa, töövõimereformi kohta. Võtame vastu otsuse, et lõikame need inimesed lihtsalt Eesti infovoost välja. Seda on võimalik teha, aga see oleks täiesti katastroofiline otsus. Seda saab teha ainult inimene, kes on täiesti asjatundmatu integratsioonipoliitikas," rääkis Ossinovski.

Ta tuletas meelde, et kui 2014. aastal tehti strateegiline otsus ETV+ käivitada, siis öeldi, et see on riigi pikaajaline pühendumus. Nüüd ehk kolm aastat hiljem oleks Ossinovski sõnul siiski paslik küsida, kuidas on telekanalit juhitud viisil, et ikka peaaegu mitte keegi seda ei vaata.

Mikser, Lauristin vastu, Pilvre pigem poolt

Ossinovski parteikaaslasest välisministri Sven Mikseri hinnangul oleks allaandmine mõtteviis, et Eesti riigiasutustel on võimalik jõuda oma venekeelse elanikkonnani vaid läbi Kremli-meelsete meediakanalite.

Mikseri sõnul ei tulene asjaolu, et Eesti on suure idanaabriga infosõjas, mitte mõnest vastu võetud resolutsioonist, vaid Venemaa poolt läbiviidavast reaalsest tegevusest. Välisministri sõnul on suur osa Venemaa meediast otseselt või kaudselt Kremli kontrolli all ja edastab sealpoolset riikliku sõnumit, olles osaline võitluses inforuumi pärast kogu läänemaailmaga.

"Programm, mida pakutakse mitmetes sellistes kanalites, mis on väga vaadatavad, on kirjeldatav kui kokteil meelelahutusest ja informatsioonist, ka propagandast, ja ostes selliste programmide vahele infot, mida Eesti riik soovib oma venekeelsetele inimestele pakkuda, siis tegelikult kutsume inimesi vaatama ka seda ümbritsevat, meie suhtes kas varjatud või varjamatut vaenulikku informatsiooni," rääkis Mikser neljapäeval valitsuse pressibriifil.

Meediaõppejõust riigikogu SDE fraktsiooni liige Barbi Pilvre ütles ERR-ile, et PBK küsimus ongi väga keeruline. Eriti olukorras, kus me pole leidnud rohtu, kuidas ETV+ tööle saada.

"Infot peaks jagama seal, kus on auditoorium ehk PBK-s vastukaaluks Kremli propagandale. Samas, riik toetab nii justkui kanalit, kus põhiline sisu võib olla Eesti-vaenulik," rääkis Pilvre.

"Kui Eesti venelased saavad oma info peamiselt PBK-st, siis pigem peaks Eesti riik oma ametlike seisukohtadega seal kohal olema, kui mitte," lisa ta.

Sotside endine europarlamendi liige Marju Lauristin on jällegi eitaval seisukohal. Lauristin selgitas aasta lõpus Postimehele antud usutluses, et kogu Vene propaganda ja Venemaa riigi poliitika üks sihte on tekitada venekeelsetes inimestes, kes elavad Eestis, Lätis ja Leedus, kokkukuuluvust või identiteedilist seost Venemaaga.

Kui Eesti riik või kohalik omavalitsus, nagu Tallinna linn, ostab näiteks PBK-sse eetriaega ja reklaame, siis on lihtne vaataja Narvast Laurstini hinnangul olukorras, kus ta näeb Vene telekanalist kõigepealt saadet, mis võib olla täis Kremli propagandat, aga sinna vahele tulevad Eesti reklaamid ja uudised.

"Ja kui reklaamides öeldakse "meil Tallinnas" või "meie kaubamajas", siis kus seesama "meie" on – kas "meie" on Moskvas või Eestis?" küsis Lauristin. Nii läheb piir selle vahel, mis on Eesti ja mis Venemaa, tema sõnul kaduma.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BNS/Postimees



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: