Juhtub sedagi, et paljud kriitikud ei mäleta, et nad ise või nendega seotud asutused on samuti olnud mainitud kanali reklaamikliendid juba aastaid. Sise- ja sotsiaalministeerium tellib sealt juba ammu reklaamiaega, viimaste riigikogu valimiste eel oli kanali eetris nii sotsiaaldemokraatide kui ka reformierakondlaste reklaame. Rääkimata erakanalite reklaamidest. 

Selle ja teiste venekeelsete kanalitega, millega juba pikk ajalugu selja taga, ei tohiks mõne meediaeksperdi hinnangul üldse suhelda, ammugi sealt reklaami osta. Millest selline äkiline tähelepanu? 

Sellele ei oska ma vastata, ilmselt võiksid vastata asjaosalised ise. Ja ühtlasi võiksid austatud eksperdid öelda, et kui ei tohi suhelda teatud kanalitega, mida tõepoolest vaadatakse, siis milliste kanalite kaudu tuleks oma sõnumeid levitada?

Venekeelne elanikkond paneb oma televiisorid täna õhtul käima nii või teisiti. Ainus küsimus on, kas Eesti riik ja Eesti omavalitsused soovivad sealtkaudu neile midagi öelda või mitte. 

Vaikimine kahjustab julgeolekut

Paljud kriitikud ütlevad, et avaliku raha kasutamine PBKs eetriaja ostmiseks on halb meie julgeolekule. Ma küsiks vastu: mida tähendab meie julgeolekule see, kui Eesti omavalitsuste ja riigi sõnumid ei jõua venekeelsete elanikeni? Kas see on meie julgeolekule kasulik? Kindlasti mitte. Pigem on see jaanalinnupoliitika, probleemi eitamine. 

Ilmar Raag ja Raul Rebane osutavad, et Tallinna linna poolt mõnes venekeelses kanalis reklaami ostes omavalitsus sisuliselt tunnistab, et tegemist on adekvaatse kanaliga. Ja see olevat probleem. Paraku jätavad nad kahe silma vahele tõsiasja, et venekeelse publiku seisukohalt on näiteks PBK niikuinii adekvaatne kanal. Nemad seda vaatavad, järelikult nad seda tunnistavad. 

Elujõulised alternatiivid paraku puuduvad. Avalik-õiguslik venekeelne kanal Eestis oleks tulnud luua juba ammu. Seda enam, et suurem jagu venekeelseid inimesi Eestis paistis seda juba ammu pooldavat. 

Ma hindan kõrgelt nii Raul Rebase kui Ilmar Raagi kompetentsi. Kuid mõlemad seisid ETV+ sünni juures ja kannavad vastutust selle eest, et peatoimetaja Darja Saar on saadetud liiga väheste vahenditega liiga suurt ülesannet teostama. 

Vaadates, millise kergusega leiti miljoneid Lilleküla jalgpallistaadioni tribüüni tarbeks, peaks samasugune probleemilahenduse kergus olema võimalik ka ühe telekanali hüvanguks.

Kui Rebane ja Raag oleks kogu oma mõjujõudu ja energiat kasutanud venekeelse uue kanali tugevdamiseks, mitte kellegi teise mahategemiseks, töötaksid Aleksander Zukerman, Mihhail Vladislavlev ja Jelena Poverina ilmselt rahvusringhäälingus, mitte PBK heaks. 

Tallinn ajab Tallinna asja

Ilmar Raag hoiatab, et igasugune raha PBK-le läheb Venemaa meediaoperatsioonidele. Ma ei kahtlegi, et Venemaa ajab omi huve ja need huvid võivad minna Eesti riigi huvidega vastuollu. Kuid sel juhul, kui mõnes kanalis ilmub midagi halba Eesti või Tallinna kohta, siis eelistaksin ma, et sellel kanalil ilmuks Eesti ja Tallinna kohta vastukaaluks ka midagi head. Ja antud juhul ilmub.

Ehk siis – kui Tallinn suhtleb Vene kanalitega, siis ei aja ta Venemaa asja, Kremli asja, vaid Tallinna asja. Tallinnal on omad meediaoperatsioonid. 

Mõnede jaoks on probleem hoopis see, et Tallinna linnajuhid olid PBKs enne valimisi liiga palju pildis. Vabandust, kuid mul tuli päevas anda tihtipeale kuus-seitse intervjuud erinevatele kanalitele. Olin väga palju pildis Kanal 2, TV3 ja ETV eetris. Ajakirjanikud tunnevad ikka linnajuhtide vastu huvi. Ja seda põhjusega. 28 mainimist PBKs pole kuidagiviisi mõjusam kui keskmiselt 700-900 mainimist igas kuus ülejäänud meedias. 

Harilikud sisulised linnauudised

Mäletan oma valimiste-eelseid linnauudiste saateid piisavalt hästi. Teemad olid Haabersti ristmik, Reidi tee, Linnahall, lasteaedade toit. Umbes samad teemad, üsna sarnased küsimused olid ka muude kanalite reporteritel. 

Postimehe jutu sellest, et Tallinna linnauudised PBKs on propaganda, paneks ma Eesti meediaväljaannete sisekonkurentsi arvele. Kusjuures PBK linnauudiste saatejuht Jelena Poverina on ERRi kooliga, aga praegu on ta ka venekeelse Postimehe videotoimetaja. Ei saa ju olla, et üks ja sama inimene on propagandist ja professionaalne ajakirjanik. Aga sellest pole kriitikutel kombeks rääkida. 

Ja lõpetuseks. Mina ei ole hariduselt meediaekspert ega sotsiaalpsühholoog, vaid ökonomist. Kuid igapäevastest suhtlemisnippidest olen ma tähele pannud, et kui sa tahad inimesi mingil moel käituma suunata, siis pole hea mõte nende valikuid halvustada. Parim, mida vabas riigis teha saab, on pakkuda midagi muud, etemat asemele.

Halvustades inimeste meediamaitset, muusikamaitset ja riietumismaitset on võimalik pigem neid turri ajada. See kehtib ka venelaste meediaeelistuste arvustamise kohta. •

PBK teemaline saade „Suud puhtaks” on ETV eetris kolmapäeval 10. jaanuaril kell 20.45 ja 21.40. ERR.ee teeb saates kõlanud mõtetest otseblogi. Sotsiaalmeedias on saate teemal võimalik arutleda, kasutades märksõna #suudpuhtaks

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.