Austria Vabaduspartei saab sise-, kaitse-, ja välisministri portfelli ({{commentsTotal}})

Austria parempopulistlik Vabaduspartei (FPÖ) saab uues koalitsioonivalitsuses sise-, kaitse- ja välisministri portfelli, ütles erakonna juht ja tulevane asekantsler Heinz-Christian Strache laupäeval.

Tulevase kantsleri Sebastian Kurzi Rahvapartei (ÖVP) saab rahandus-, majandus- ja justiitsministri koha.

"President oli selgesõnaline, et ta tahab, et justiits- ja siseministeeriumi juhiksid erinevad parteid," ütles Kurz.

Kurz ja Strache kohtusid laupäeval Austria presidendi Alexander Van der Belleniga ja tutvustasid talle koalitsioonilepet.

Konservatiivse Austria Rahvapartei juht, liidukantsleri kandidaat Sebastian Kurz on teatanud, et moodustab uue valitsuse koos sisserände vastase Vabadusparteiga. Seega on Austria esimene Lääne-Euroopa riik, kus paremäärmuslased valitsusse saavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Imelapseks kutsutav Kurz on olnud Austria noorim välisminister. 31-aastane Kurz on nüüd saamas Austria noorimaks liidukantsleriks. Laupäeval presidendi juures rõhutas Kurz, et kavandatavas valitsuses on palju vilunud eksperte ning et paremäärmusliku Vabaduspartei juhi Heinz Christian Strache ettepanekudki ei lähe läbi, kui konservatiivid neid heaks kiitnud pole.

"Meil on hea ja tugev meeskond ning ma olen saavutanud, et 50 protsenti sellest meeskonnast on naised. Kaks kolmandikku esitatud kandidaatidest on eksperdid, kes toovad neile juhtivaile poliitilistele ametikohtadele rohkelt teadmisi ning ka hr. Strache meeskonna ettepanekuid arutatakse siin," sõnas Kurz.

Praegusesse olukorda jõudis Austria, kui senised valitsuspartnerid, konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid tülli läksid ning oktoobris ennetähtaegsed valimised peeti.

Sotsiaaldemokraadid ja paremäärmuslased olid seal üsna tasavägised, konservatiivide jaoks aga oli selge, et partneriga, kellega äsja tülli pöörati ei hakata kohe uut valitsust tegema.

Vabaduspartei on omaaegse kuulsa esimehe Jörg Haideri juhtumisel korra juba valitsuses olnud, see juhtus aga sajandi alguses. Nüüd tulevad nad tagasi.

"See on vastutus meie kauni Austria Vabariigi ees ja see on ka ettevalmistus heaks koostööks tulevikus. Nüüd peame me arutama läbirääkimiste tulemuste ja ka ministrikandidaatide üle, keda president meile just esitas, parteide juhtkondades," rääkis Austria Vabaduspartei esimees Heinz-Christian Strache.

President, kellest on teada, et Vabaduspartei talle eriti sümpaatne ei ole, peab praegu kõige tähtsamaks Euroopa Liitu jäämist.

"Neil kõnelustel leppisime me muuhulgas kokku, et Austria rahvuslikes huvides on jääda tugeva EL-i keskmesse ja osaleda aktiivselt EL-i tulevases arengus," ütles Austria president Alexander Van Der Bellen.

Heinz Christian Strache ütles laupäeval, et uus koalitsioonivalitsus ei korralda rahvahääletust riigi Euroopa Liidu liikmesuse üle. "Me jääme kindlaks Euroopa Liidule," ütles parempopulistlikku Vabadusparteisse kuuluv Strache. "Kuid see ei tähenda, et me ei või olla kriitilised EL-i suhtes."

Uus valitsus soovib rohkem Šveitsi-stiilis "otsedemokraatiat", mis muudaks rahvahääletuste korraldamise lihtsamaks, kuid Austria liikmesus EL-is ei ole referendumi teema, rõhutas Strache.

Strache on varem nimetanud Brüsselit "bürokraatlikuks monstrumiks" ning öelnud, et Suurbritannial läheks pärast EL-ist lahkumist ilmselt paremini.

Kahe aasta eest oli Austria üks neid riike Euroopas, kuhu kõige rohkem sõjapõgenikke vastu võeti. Paljud austerlased kardavad, et põgenikud on riigi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile suureks koormaks. See ongi paremäärmuslaste praeguse edu põhjus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS, ERR



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: