Kui jaanuaris toetas sotsiaaldemokraate (SDE) 11 protsenti, siis veebruaris langes nende toetus vaid kaheksale protsendile. Praegusest veelgi madalam oli SDE toetus viimati 2010. aasta augustis – 7,3 protsenti.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetuse kukkumine pole ka ühe kuu juhuslik muutus, vaid pikem trend. Kui 2015. aasta keskmine toetus oli SDE-l 15 protsenti, siis 2016. aastal 13 protsenti ja 2017. aastal 11 protsenti.

Erakondade toetuse edetabeli liidritena püsivad võrdse toetusega Keskerakond ja Reformierakond – mõlemat toetas veebruaris 27 protsenti valimiseelistuse avaldanud vastajatest.

Kuu varasemaga võrreldes kasvatas kahe protsendipunkti võrra toetust Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), keda toetas veebruaris 14 protsenti vastanutest.

Isamaa ja Res Publica Liidu toetus kasvas ühe protsendipunkti võrra ja oli veebruaris kuus protsenti. Vabaerakonna toetus jäi endiselt alla valimiskünnise ning oli nagu jaanuaris neli protsenti.

Parlamendiväliseid Rohelisi toetas veebruaris kolm protsenti ehk ühe protsendipunkti võrra vähem kui jaanuaris.

Võrreldes valitsuskoalitsiooni ja riigikogu opositsioonierakondade summaarset toetust, toimus veebruaris oluline muutus - opositsioon möödus valitsusliidust.

Kivirähk: SDE kukkumine oli aja küsimus

Uuringujuht Juhan Kivirähk ütles ERR.ee veebisaates tulemusi kommenteerides, et tema jaoks ei olnud küsimus, kas sotsiaaldemokraatide reiting kukub, vaid millal see juhtub.

Ta märkis, et sotsidel on jäänud n-ö ühe teema maine külge, milleks on alkoholi- ja aktsiisipoliitika. "See ei ole neil olnud kõige asjakohasem ja õnnestunum." Küsitluse algusele eelnenud päeval kajastas meedia alkoholiaktsiisi alalekumist.

"Praegu paistab Ossinovski alkoholiga välja umbes samamoodi, nagu Juhan Parts omal ajal munadega. Sotsiaaldemokraadid peaks ilmselt tegelema teemadega, nagu luksuse ja kinnisva maksustamine, mitte niivõrd aktsiisid," rääkis Kivirähk.

Opositsiooni toetus ületab koalitsiooni oma

Valitsuserakondade toetajaskond kahanes jaanuarikuu 43 protsendilt 41 protsendile veebruaris, samas kui opositsiooni toetas kokku 45 protsenti valijaist (jaanuaris 42). Vastajaid, kelle erakondlikud eelistused jäävad riigikogust väljapoole, oli 14 protsenti.

Kui vaadata erakondade toetusnumbreid aastast 2015 (kui toimusid ka viimased riigikogu valimised), on kõige stabiilsem olnud Keskerakonna toetus. Toetust on suutnud kasvatada Reformierakond ja EKRE. Langeva toetusega on sotsiaaldemokraadid, IRL ja Vabaerakond.

Kodanike osakaal, kes ei oska oma erakondlikku eelistust öelda või kes ei toeta mitte kedagi, kasvas jaanuari 31 protsendilt veebruaris 35 protsendini.

Turu-uuringute AS küsitles 7. kuni 20. veebruarini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1011 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Erakondlikku eelistust mitte-väljendanud vastajate osakaal oli veebruaris 35 protsenti. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.