Minister Tammist läheb reservfondist EXPO jaoks kaht miljonit küsima ({{commentsTotal}})

Araabia Ühendemiraatide majandusminister kohtus kevadel Eestis peaminister Jüri Ratasega, et meelitada Eesti IT ja kaitsetööstuse ettevõtteid Dubai tasuta pakutavasse paviljoni. Siis ütles Eesti
Araabia Ühendemiraatide majandusminister kohtus kevadel Eestis peaminister Jüri Ratasega, et meelitada Eesti IT ja kaitsetööstuse ettevõtteid Dubai tasuta pakutavasse paviljoni. Siis ütles Eesti "ei", aga nüüd on oleme ikkagi ise EXPO-le minemas. Autor/allikas: Aron Urb/EU2017EE

Ettevõtlus- ja IT-minister Rene Tammist plaanib viia Eesti Dubai EXPO-le minemise teema neljapäeval valitsuskabinetti. Seal kavatseb ta taotleda riigi reservfondist kahe miljoni euro eraldamist maailmanäitusest osavõtuks.

Aega Dubai EXPO-ni jääb järjest vähemaks, nüüdseks on suursündmuseni jäänud alla kahe aasta. Eesti, kes on korra pärast pikki kõhklusi ja kahtlusi tänavu kevadel veel eelmise ministri Urve Palo (SDE) eestvõttel juba otsustanud, et ei lähe seekord EXPO-le, on oma otsust ümber vaatamas, mis jätab nii ettevõtjatele kui ka riigile väga vähe aega atra seada.

Värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE) ütles poolteist kuud tagasi välja, et tahab siiski Eesti osavõttu maailmanäitusest. Nüüdseks on valminud ka konkreetne ettepanek, mida valitsus eeldatavalt sel neljapäeval oma kabinetiistungil arutama hakkab. Lisaks EXPO-le minekule on jätkuvalt jõus ka otsus rajada piirkonda saatkond ja lähetada Dubaisse EAS-i esindaja.

Kolmandik eelarvest erasektorilt

See näeb ette riigi reservfondist kahe miljoni euro eraldamist pool aastat kestva näituse ettevalmistuseks, paviljoni rentimiseks ja messi läbiviimiseks. See tähendab, et Eesti loobub oma paviljoni ehitamisest, sest selleks aega enam pole.

Seejuures juhiks Eesti osalemist Dubais infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) moodustatav konsortsium, kuhu kaasataks mitmete valdkondade ettevõtjaid ning seda rahastaks majandus- ja kommunikatisooniministeerium (MKM). MKM ja EAS esindaksid Eestit sündmustel, kus riigi tasemel osalus on vajalik. Osaleda saavad kõik ettevõtjad, kes selleks soovi avaldavad, sektorist sõltumata.

Sellise koostöövormiga loodab riik seada fookuse enam ärilisele poolele, mööndes, et riigi mainekujundus ja turism on sekundaarsed.

Eesmärgiks on võetud, et Eesti eksport kasvaks aastatel 2017-2022 piirkonnas kahekordseks ehk umbes 75 miljoni euro võrra. Selleks peaks Eesti paviljonis toimuma poole aasta jooksul vähemalt 120 ärikohtumist ning EXPO tulemusel külastama Eestit vähemalt 12 äridelegatsiooni.

Eelmine minister Urve Palo pidas oluliseks, et Eesti osaleks EXPO-l vaid juhul, kui osa võtvad ettevõtjad ise poole maksumusest enda kanda võtaksid, nagu teevad ka mitmed Eesti naaberriigid. Minister Tammisti kava näeb kogueelarveks ette ligi kolme miljonit eurot, millest kuni kolmandiku võtaksid kanda ettevõtjad.

Indikatiivses eelarves on plaanitud paviljoni rendiks pool miljonit, näituse ja sisustuse tarbeks 750 000, meeskonna palkadeks ja projektijuhtimiseks 1,1 miljonit, kohapealsele programmile 238 000 ning kommunikatsioonikuludeks 185 000 eurot. Väiksemad kulud, kokku 150 000 euro ulatuses, sisaldavad endas kasutuskulusid, kommunaalteenuseid, logistikat ja puhvrit ettenägematuteks kuludeks.

Seejuures peaks erasektorist kaasatav ligi miljon eurot katma jämedalt poole meeskonna- ja projektijuhtimise kuludest, kohapealse programmi ja enamiku kommunikatsioonikuludest.

Võrdluseks: Eesti on osalenud seni kolmel EXPO-l, neist 2015. aastal kulus Milano EXPO-l osalemisele viis miljonit, enne seda, 2010. aasta Shanghai EXPO-le ligi neli miljonit ning 2000. aastal Hannoveri EXPO-le 3,5 miljonit eurot.

Mitmed erialaliidud - infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, kaitsetööstuse liit, turismifirmade liit, toiduainetööstuse liit, teenusmajanduse koda - on leidnud, kes tungivamalt, kes leigemalt, et Eesti võiks EXPO-l pigem osaleda, seda enam, et Araabia Ühendemiraatide ärikultuuri seisukohalt on jala ukse vahele saamiseks oluline kuningliku perekonna korraldatavast üritusest osa võtta.

Ka riigikogu riigikaitsekomisjon asus esmaspäeval EXPO-le minekut toetavale positsioonile.

Kaubandus-tööstuskoda EXPO-le minekut ei poolda, leides, et pigem võiks riik toetada enam ettevõtjate ühisstende erialamessidel.

Paviljon muutub e-Eesti näidissalongiks

MKM on juba ette valmistanud ka kahepoolse kokkuleppe ITL-ga, milles on sätestatud, et Eesti kandev teema Dubai EXPO-l on IT ja e-valitsus. Selleks plaanitakse Eesti paviljoni rajada mobiilne e-Estonia Showroom ehk näidissalong, mille kujundus ja ekspositsioon töötatakse välja koostöös erasektoriga loodava konsortsiumiga.

EXPO sisuprogrammi väljatöötamise ja elluviimise eest vastutab erasektori ettevõtetest moodustatud konsortsium, kes peab lubama ka teistel Eesti sektoritel ja ettevõtetel oma ekspositsiooniga osaleda, töötades selleks neile välja osaluspaketid.

Eesti paviljonis hakkavad toimuma temaatilised Eesti päevad võtmevaldkondades: näiteks kaitsetööstus, tark linn, e-valitsemine jne, eeldusel, et erasektori vastavad ettevõtted on valmis sellesse ise panustama.

Paviljoni tegevused sünkroniseeritakse ka piirkonnas samal ajal toimuvate peamiste messidega, kus Eesti on ühisstendiga esindatud.

Rendipaviljon sisustatakse peamiselt Eesti mööbli ja muude sisustuselementidega tingimusel, et ettevõtjad, kes selle tootnud on, ise selle paviljonile kasutamiseks annetavad. Samad tingimused on ka Eesti toidule, mis peaks tootjate toel kogu aeg paviljonis esindatud olema.

Riik omalt poolt lubab organiseerida visiidid valitsuse liikmetele ja muudele kõrgetasemelistele delegatsioonidega koostöös ministeeriumitega ning tegeleb EXPO-l ka arengu- ja majanduskoostöö sihtriikide hõlmamisega Aafrikas, Lähis-Idas ja India ookeani piirkonnas.

Eesti huvid Araabia Ühendemiraatides

Eesti huvi on kasvatada EXPO-l eksporti ja tihendada majandussidemeid, meelitades mh Eestisse välisinvesteeringuid, samuti kasvatada Eesti tuntust ja mainet. Araabia Ühendemiraadid ootavad EXPO-t külastama 25 miljonit inimest.

Suurima huvilisena näeb minister Tammist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liitu, mistõttu antaksegi neile maailmanäituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel juhtroll. MKM paneb ette, et sellist koostööformaati riigi ja erasektori vahel võiks ka edaspidi rakendada.

2016. aastal oli Eesti kaubavahetuse kogukäive Araabia Ühendemiraatidega 39,5 miljonit eurot, millest eksport moodustas 87 protsenti ehk 34,4 miljonit ja import 5 mln eurot.

2017. aastal kasvas kaubavahetus viiendiku võrra, ulatudes 48,3 miljoni euroni. Ekspordi osakaal sellest oli 83 protsenti ehk 40 miljonit ja import 8,3 miljonit eurot.

Eesti ekspordib Araabia Ühendemiraatidesse peamiselt mobiilsideseadmeid, aga ka pulte-kaableid-trafosid-paneele; saematerjali ja töötlemata puitu ning vähesel määral ka ravimeid ja muid keemiatööstuse tööteid.

Teenustest ekspordib Eesti enim veoteenuseid, peamiselt meretransporti, samuti äriteenuseid. 2017. aastal oli Eesti teenuste ekspordimaht AÜE-sse ligi 28 miljonit eurot. Aastaga on kasv olnud ligi 40 protsenti.

Eesti importis AÜE-st põhiliselt trükimasinate osi ja sülearvuteid, aga samuti mobiilsideseadmeid ja kaableid. Väiksemas mahus toodi sisse ka trükivärve, tinti-tušši ja teemante.

Teenustest importis Eesti AÜE-st peamiselt reisiteenuseid, samuti telekommunikatsiooni- ja muid äriteenuseid. Teenuste impordi maht oli 2017. aastal 20 miljonit eurot.

Varasemate EXPO-de mõju kahvatu

Shanghais toimunud EXPO järel oli eeskätt tuntav Eestit külastanud Hiina turistide arvu kasv, iseasi, kas seda saab seostada EXPO-l käimisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvates saab, pannes selle Eesti tuntuse kasvu arvele Hiinas. Ministeerium toob esile, et aasta pärast EXPO toimumist kasvas Hiina turistide arv Eestisse üle kahe korra ning kasv jätkus igal aastal kuni 2015. aastani, mil see taas langusesse pööras. Baastase oli ka väga madal: 2010. aastal külastas Eestit alla 3000 hiinlase, nii et selle kahekordistamine aastaga polnud iseenesest suur hüpe. Suurem kasv tuligi alles 2014.-2015. aastal, mil külastajate arv ületas 10 000 piiri (mõlemal aastal 12 000 ümber). 2016. aastal oli Eesti külastajaid jälle alla 10 000.

Ka ekspordis ei ole mõju suur ja pikaajaline olnud. Viimastel aastatel on Eesti eksport Hiinasse suisa langustrendis olnud. Kui 2010. aastal eksportis Eesti Hiinasse 112 miljoni euro ulatuses, siis lühiajaline efekt saabus vaid järgmisel aastal, mil eksport peaaegu kahekordistus (203 miljonit eurot), ent seejärel langes see varasemaga võrreldes veelgi allapoole (2012.-2013. aastal 100 miljonit eurot). 2014.-2015. aastal olukord pisut paranes, ent see on siiski 130 miljoni euro ümber.

Enim lõikas Shanghai EXPO-st kasu Estonia Klaverivabrik, kel Hiinas varem müük puudus, ent 2015. aastaks jõudsid nad Hiina turul 135 000-eurose käibeni.

2015. aasta Milano EXPO mõju oli lausa küsitav, ka MKM ise tunnistab seda. Itaalia turistide arv on küll tõusnud, ent mitte märkimisväärselt (enne EXPO-t, 2014. aastal 38,3 tuhat, EXPO-aastal 41,5 tuhat ja aasta hiljem 45,3 tuhat turisti), mistõttu ei ole võimalik EXPO mõju sellele tuvastada.

Ka kaubavahetuse kasv on olnud vaevumärgatav: võrreldes EXPO-aastaga kasvas 2016. aastal eksport Itaaliasse alla kahe protsendi ning import alla seitsme protsendi. Pisut soliidsem oli investeeringute kasv: aastaga tõusid need 95,2 miljonilt (2015. aastal) 115,6 miljonini (2016. aastal). Ka siin ei oska MKM seost EXPO-ga tuvastada.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: