Parlamendi ülemkojas ehk senatis sai eelnõu ööl vastu neljapäeva 57 poolt- ja 23 vastuhäält. Alamkoda ehk seim andis eelnõule heakskiidu juba eelmisel nädalal, vahendasid Reuters, Unian jt.

Nüüd liigub see edasi president Andrzej Duda lauale, kes selle ka tõenäoliselt allkirjastab.

Eelnõu lubab määrata rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse Poola või välisriigi kodanikule, kes nimetab Natsi-Saksamaa surmalaagreid Poola surmalaagriteks. Sama karistus ähvardab ka isikut, kes omistab "Poola riigile või rahvale süü või kaassüü kuritegude eest, mille pani toime Saksa Kolmas Reich, või muude inimsuse-, rahuvastaste ja sõjakuritegude eest".

Iisrael on eelnõu vastu, sest näeb selles katset eitada Poola seotust juutide hävitamisega ja kardab, et holokaustist eluga pääsenud inimesed antakse kohtu alla, kui nende ütlused peaksid käsitlema poolakate seotust sõjaroimadega.

"Me kutsume Poolat üles seadust ümber hindama seoses võimaliku mõjuga sõnavabadusele ja meie võimele olla efektiivsed partnerid," märkis USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert.

Ukrainat puudutav osa eelnõust sätestab, et Poolas on keelatud "ukraina natsionalistide" ideoloogia ning et "ukraina natsionalistide" kuritegude eitamine on karistatav.

Ukraina välisministeerium kritiseeris eelnõu sisu juba seimi hääletuse ajal. "Kahju, et Ukraina temaatikat kasutatakse järjekordselt Poola sisepoliitikas ning et meie ühise traagilise ajaloo lehekülgi jätkuvalt politiseeritakse," seisis Kiievi avalduses, kus väljendati ka lootust, et vähemalt Poola senat näitab üles poliitilist tarkust lahendades küsimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada kahepoolseid suhteid.

Neljapäeval võttis sõna juba Ukraina president Petro Porošenko, kelle arvates pole eelnõu kuidagi kooskõlas Ukraina-Poola strateegilise partnerluse põhiprintsiipidega.

"Ma olen sügavalt mures Poola parlamendi otsuse pärast. Ajalooline tõde nõuab avameelset arutelu ja dialoogi, mitte keelde," kirjutas Ukraina riigipea Facebookis ja lisas, et eelnõus sisalduvad hinnangud on "absoluutselt ebaobjektiivsed ja kategooriliselt vastuvõetamatud".

"Meie meenutame eelkõige meie ühiseid võite ja võitlust totalitaarsete režiimidega. Ükski poliitiline otsus seda ajalooliselt tõde muuta ei saa," rõhutas Porošenko.

Poola võimupartei Õigus ja Õiglus on korduvalt Kiievit kritiseerinud sõjaaegsete ukraina rahvuslaste ja nende juhtide hulka kuulunud isikute, eriti Stepan Bandera austamise pärast. Eriti teravaid avaldusi tegi sellel teemal eelmine välisminister Witold Waszczykowski.

Bandera ning tema juhitud või temaga seotud ukraina rahvuslaste pärand on vastuoluline. Kaasaegsete Ukraina rahvuslaste jaoks on tegu kangelasega, kes sõdis praeguse Ukraina lääneosas nii Poola ülemvõimu kui ka Nõukogude Liiduga. Suhe Natsi-Saksamaaga oli keerulisem - kui alguses pidasid natsid ta iseseisvuspüüdluste eest kinni ja saatsid lõpuks koonduslaagrisse, siis 1944. aastal ta vabastati ning tal lasti korraldada ukraina rahvuslaste võitlust edasi tungiva Punaarmeega.

Kriitikud aga süüdistavad teda ja/või tema võitlejaid poolakate ja juutide vastastes pogrommides ja genotsiidis. Poola jaoks on kõige olulisemaks teemaks Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) poolt etnilise puhastuse eesmärgil korraldatud Volõõnia ja Ida-Galiitsia veresaunad, mille käigus tapsid ukrainlastest võitlejad ligi 100 000 poolakat. Suur osa ohvritest olid naised ja lapsed. Kuigi nende sündmuste ajal viibis Bandera sakslaste käes vangis, oli UPA näol tegu tema poliitilise organisatsiooni (OUN-B) sõjalise haruga.