Tallinna kaasamisnõunik: avalikkusel peaks olema rohkem sõnaõigust
Eelmisest nädalast Tallinna linnavalitsuses kaasamisnõunikuna tööd alustanud Kristjan Maasalu ütles, et Tallinna linnavalitsemise läbipaistvamaks muutmisel tuleks kaasata rohkem avalikkust.
Mida konkreetselt peaks tegema, et muuta Tallinna linna valitsemist läbipaistvamaks?
Ennekõike luua usalduslikud sidemed oma kodanikke koondavate organisatsioonidega, kaasata avalikkust neid puudutavate otsuste langetamisse ja sellega saavutada üldsuse parem mõistmine linnas sündivate otsuste tagamaadest. Samuti parandata planeeringute ja arengudokumentide menetlemise jälgitavust ja kaasarääkimise võimalusi läbi kodulehe ja AvaLinn mobiiliäpi.
Millised on praegused vajakajäämised kaasamise ja ka läbipaistvuse koha pealt?
Nagu mäletame Haabersti remmelga või Reidi tee ümber toimunust, ei olnud avalikkuse kaasamine nende juhtumite puhul piisav. Toimus küll detailplaneeringu avalik arutelu ja väljapanek kuid kaasarääkimise kanalid ja etapid jäid paljudele ebaselgeks. Linna jaoks olid need õppetunnid olulised, et nihutada fookus ebapiisava kaasamise tagajärgedega tegelemiselt ennetustööle – et edaspidi kuuluks planeeringu menetlemise juurde ka konkreetne kaasamiskava.
Millised on Teie esimesed tegemised kaasamisnõunikuna?
Kuna kaasamisnõunik on linnas uus positsioon, siis on alguses oluline nii linnavalitsuses kui avalikkusele suunatult ennast ja oma töö sisu tutvustada, kaardistada ja luua sidemed linnas tegutsevate huvirühmade esindusorganisatsioonidega ning tagada eeldused sujuvaks koostööks linna ametite, linnaosavalitsuste ja teiste struktuuriüksustega. Võtmetähtsusega on sobiva kaasamisplatvormi leidmine, mille abil korjata elanikelt ideid ja arvamusi linnas toimuvate otsuste osas ning võimaldada linna ja erinevate huvirühmade omavahelist sisukat diskussiooni.
Mida te arvate suurest nõunike hulgast, kes töötavad Tallinna linnavalitsuses?
Iga nõuniku töölevõtmine on olnud konkreetsest vajadusest tingitud kaalutletud otsus.
Toimetaja: Aleksander Krjukov