Volikogu juht: hiidlased tahavad normaalselt liigelda nagu teised Eesti inimesed ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik, kes teisipäeval katkenud parvlaevaühenduse tõttu mandrilt kodusaarele ei pääsenud, ütles, et hiidlased ootavad riigilt võimalikult tihedat laevaliiklust ning veetee süvendamist.

Hiiumaa ja mandri laevaliiklust aitaks kindlamaks muuta Rukki kanali süvendamine. Kuigi sellest on räägitud ka varem, pole olukord paranenud ning madala veetaseme tõttu on Hiiumaa laevaühendus mandriga sageli häiritud.

Viidik märkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et hiidlased on oma soovid esitanud nii peaministrile kui ka teistele poliitikutele ning seda, miks Rukki kanali süvendamisega pole veel alustatud, tuleb just neilt küsida.

"Hiidlaste seisukoht on olnud väga selge - me oleme selle edasi andnud nii peaministrile sügisel kui ka teistele -, et meie soov on, et laevaliiklus oleks võimalikult tihe, ka hooajavälisel perioodil ja et veetee oleks korralikult süvendatud. Ma arvan, et sellistes soovides ei ole midagi ebanormaalset," selgitas ta.

Kui praegu on madala veetaseme taga ebasoodsad tuuled, kuid Viidik rõhutas, et küsimus ei ole ekstreemsetes ilmastikuoludes.

"Analoogiline olukord oli 2016. aasta sügisel täpselt samamoodi, kui madal veetase kestis sisuliselt 20 päeva. Kahjuks pärast seda on süvendamise teemast küll väga palju räägitud, aga kahjuks pole tegudeni jõutud," tõdes ta.

Parvlaevaliikluse katkemine mõjutab kohalikku majandust.

"See on majanduslik löök kahtlemata, kas või ainult seetõttu, et Hiiumaal on ka tootjad, kes oma kiirestiriknevat toidukaupa tarnivad mandrile. Täna hommikul oli meil info, et Hiiu Tarbijate Ühistu tootmine oli tõsise küsimuse all, kas nad peavad oma tootmise tänaseks sulgema, kuna ei ole võimalik kaupa mandrile viia," selgitas Viidik.

Ta ütles, et elu Hiiumaal küll seisma ei jää, kuid küsimus on põhimõtteline. "Põhimõte on see, et hiidlased tahavad kodus käia, normaalselt liigelda nagu kõik teised Eesti inimesed ja me ootame riigilt, et ta seda meile võimaldaks," sõnas ta.

Veeteede Ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et viimati traaliti Rukki kanalit ehk eemaldati kive ning tasandati põhja 2016. aasta oktoobris. Siis saavutati vähim sügavus 5,2 meetrit.

Sellest piisab laevaliikluseks keskmise veetaseme tingimustes. Praegu on veetase aga madal. Kuna traalimisest üksi ei piisa, on eeloleval suvel plaanis Rukki kanalit süvendada.

"Mitte miski ei ole ju kindel, et see sügavus seal püsib. Meie eesmärk on saavutada plaanitavate süvendus-hooldustöödega sügavus 5,4 meetrit. Kui see püsib, siis ei ole probleeme parvlaevaliikluses. Aga kui ta ei püsi, eks siis tuleb planeerida uusi töid," rääkis Põiklik.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: