Selleks aastaks on riik plaaninud Rukki kanali hooldussüvenduse uue kõrgussüsteemi, Amsterdami nulli järgu 5,2 meetri sügavuseks.

"Kui rääkida sügavamaks süvendamiseks, siis see töö oleks väga suuremahuline. Seal oleks vaja lõhata ja me leiame, et see ei oleks kuluefektiivne," ütles Katus ERR-ile.

See oleks Katuse sõnul piisav sügavus parvlaeva liiklusele ka madala veetaseme korral.

Küsimusele, kas ei ole ohtu, et aja möödudes kanal taas pinnasega täitub, vastas Katus, et see oht on olemas. Seetõttu planeeribki Katuse sõnul riik süvendustöid iga paari aasta tagant tegema hakata. Kui aga muutused toimuvad kiiremini, sekkub ka riik varem.

Katus rääkis veel, et isegi kui kanal lõhkamiste teel näiteks kuue meetri sügavuseks süvendatakse, ei anna see kindlust, et kanal uuesti pinnasega täis ei kandu.

"Kui me Rukki kanali juba süvendame kuue meetri peale, siis peaks olema juba kogu parvlaeva tee Rohukülast Heltermaani kuue meetri sügavune. Selleks on vaja süvendada sadamad, ka Heltermaa sissesõit. See töö maht läheks siis juba väga suureks," rääkis Katus.

Katus ei osanud veel öelda, millist tehnikat süvendustöödeks kasutama hakatakse, see selgub tema sõnul hanke käigus, mis kuulutatakse välja maikuus. Süvendustöödega on plaanis alustada 1. augustist.

Rääkides praegustest praamitee oludest ütles ta, et see on endiselt madal ja parvlaeva liiklus jätkub Heltermaalt Virtsu.

Hüdrograaf Peeter Ude ütles hiljuti Õhtulehes, et lihtsalt merepõhja kraapides kanalit enam sügavamaks teha ei saa, sest all on moreen ja rahnud, mille puhul tuleks kasutada puurimist ja lõhkamist ning see siis kopaga välja tõsta.

"Tegelikult tuleb leida ükskord suur summa raha ja asi ära teha, mitte aga kümneid kordi merepõhja kraapida," selgitab Ude.

"Kui teeksime Eestile sajandaks sünnipäevaks sellise kingituse, et süvendame kanali kuue meetri peale, siis läheks see maksma umbes kolm kuni viis miljonit," rääkis Ude.