SAB: välisjõud pole Lätit finantssektori skandaalidega seoses rünnanud ({{commentsTotal}})

Läti Keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs (paremal).
Läti Keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs (paremal). Autor/allikas: Ragnar Kond/ERR

Läti põhiseaduse kaitse büroo (SAB) ei näe seoses hiljutiste sündmustega finantssektoris märke välisjõudude katsetest riigi julgeolekut või finantssektorit rünnata, ütles SAB direktor Jānis Maizītis.

SAB-i seisukoht erineb seega Läti kaitseministeeriumi omast, kuid Maizītis märkis, et ministeeriumi avaldus tugines uudiste levimise tehnilisel kiirusel. Ta lisas, et kuigi inforuumis levib palju vastuolulist materjali, ei ole mingeid märke välistest teaberünnakutest.

Läti kaitseministeerium teatas möödunud nädalal, et seoses Läti pangandussektoris toimuvaga ja Läti Panga presidendi lmārs Rimšēvičsi kinni pidamisega on tõenäoline, et Läti vastu on käimas teaberünnak, mille struktuuri ja olemust võrreldi seejuures USA, Prantsusmaa ja Saksamaa valimiste eelsete rünnakutega.

Ühtsus algatab Läti Panga presidendi Rimšēvičsi umbusaldamise

Seimi 1. märtsi istungil algatab erakonna Ühtsus fraktsioon Läti Panga presidendi Ilmārs Rimšēvičse umbusaldushääletuse ja kutsub teda üles ametist lahkuma.

Isegi kui seim umbusaldamisega kaasa läheb, ei tähenda see Rimšēvičsi tagandamist. Seaduse kohaselt saab seim ta ametist vabastada pärast tagasiastumispalvet või süüdimõistvat kohtuotsust.

"Rimšēvičsi ametissejäämine pärast seda, kui korruptsioonitõrjebüroo algatas tema suhtes kriminaaluurimise eriti suure altkäemaksu nõudmise ja vastuvõtmise osas, mõjub halvasti Läti mainele ja heidab varju riigi rahandussüsteemile," ütles Ühtsuse fraktsiooni juht Hosams Abu Meri.

Komisjoni esindaja: ABLV juhtumil on Lätile positiivne mõju

ABLV Banki ümber toimuval on pikemas plaanis Lätile positiivne mõju, kuivõrd finantssektor puhastab end ise, ütles Euroopa Komisjoni Läti esinduse juht Inna Šteinbuka seimi Euroopa asjade komitee kohtumisel.

Tema sõnul suurendab Läti finantssektori enesepuhastus kasvuvõimalusi ja riigi üldist mainet. Samas märkis ta ka, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja asepresident Valdis Dombrovskis on öelnud, et lühemas perspektiivis halveneb märkimisväärselt Läti makromajanduslik olukord.

"Saame rääkida lühikesest perspektiivist ja mõned on spekuleerinud, et panga likvideerimine mõjutab sisemajanduse koguprodukti 0,8 protsendi ulatuses. Teised on öelnud, et negatiivne mõju on väiksem. Siiski, inimesed koondatakse ja mõned suuremad projektid viibivad, seda peab arvestama," lausus Šteinbuka.

Esmaspäeval otsustasid ABLV Banki aktsionärid erakorralisel istungil panga likvideerida, et kaitsta selle klientide ja võlausaldajate huvisid. Pangas töötab umbes 900 inimest ning selle tegevjuhi Ernests Bernise sõnul koondatakse neist kolmandik tuleval nädalal.

USA rahandusministeeriumi finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) tegi ülemöödunud nädalal ettepaneku kehtestada ABLV Bankile seoses rahapesu, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid.

Euroopa Keskpank (ECB) kehtestas möödunud nädalal kõigile ABLV maksetele moratooriumi ning nädalavahetusel hoiatati seda pankroti eest.

ABLV on varade poolest Läti suuruselt kolmas pank ning see on ECB otsese järelevalve all.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: