"Meie inimesed osalevad juulis läbirääkimistel, seega loomulikult on meil aega juulini mingisuguste tulemuste demonstreerimiseks," vahendas ringhääling valitsusjuhi sõnu teisipäevases LTV hommikusaates.

Peaminister juhtis tähelepanu kiiret rakendamist vajavatele seadusemuudatustele, millega tõrjutaks offshore-riiulifirmad Läti pankade klientide seast.

Juulikuine tähtaeg tuleneb sellest, et siis hakkab Euroopa Nõukogu finantskuritegude vastane komitee Moneyval koostama Läti olukorra kohta raportit, mis avaldatakse tõenäoliselt sügisel. Kui raport Lätile negatiivse hinnangu annab, oleks sellel tõsised tagajärjed kogu riigi pangandussektori jaoks.

"Me ei saa endale lubada seda, et meie maine veel langeks, sest ausalt öeldes, oleme ise süüdi," tunnistas Kucinskis ja märkis, et see pole olnud mingi saladus, et välismaistele klientidele orienteeritud pangandussektor on tegutsenud sellise ärimudeliga, mida Läti endale edaspidi lubada ei saa.

Peaminister lubas, et valitsus teeb praegu pingsat kodutööd selles osas, mida ette võtta ja mida juuliks Moneyvalile ette näidata.

Kucinskis lisas, et mai alguses kohtub ta näiteks peamiste Lätis tegutsevate Skandinaavia pankade juhtidega, et olukorda arutada. Viimaste näol pole tegu rahapesuskandaalidega seotud pankadega ning Läti pangandussektori olukord ja maine on nende jaoks edasiste sammude planeerimisel kriitilise tähtsusega.

Läti pangandussektori rahvusvahelist mainet on käesoleval aastal tabanud tõsised tagasilöögid - ABLV panga kokkukukkumine pärast USA kriitikat, mitmed muud rahapesuga seotud skandaalid ning Läti keskpanga juhi Ilmars Rimševicsi vastu esitatud korruptsioonisüüdistused.