Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja arvutanud, et 2020. aastal toimuvast Dubai Expost osavõtt läheb maksma kuni viis miljonit eurot. Osa võtvad ettevõtjad peaksid sellest tasuma kuni poole.

"Me arvame, et neli miljonit on absoluutne miinimum. Sellest ca miljon on juba rendikulu, lihtsalt maa rent, aga me peame seal ka, et ekspositsiooni ehitamine, inimeste kohalolek, lennupiletid - see kõik ju maksab," hindas ettevõtlus- ja taristuminister Urve Palo Eesti paviljoni maksumust. Põhjuseks peab ta seda, et Milano Expost osavõtt läks Eestile maksma 4,7 miljonit eurot, ent Milano asub Eestile lähemal ehk võiks olla soodsam.

MKM asub järgmisel nädalal välja selgitama, kas ja kes ettevõtjatest on valmis rahaliselt panustama.

"Seni on Nortal öelnud, et on valmis toetama 200 000 euroga. 15. aprilliks peaks kindlasti olema selge, kes kui palju on valmis panustama, sest siis arutatakse riigieelarvestrateegiat. Edasised tegevused selguvad pärast seda, kui otsus on lõplikult kinnitatud," tutvustas edasisi plaane MKM-i avalike suhete spetsialist Kadri Tonka. 

ERR-ile käis Expost huvitatud IKT-ettevõte Nortal võimaliku omaosalusena välja kuni 100 000 eurot. Nad on juba aastaid Araabia turul edukalt äri teinud ja huvi on jätkuvalt kasvav.

"Me oleme varem oma ideid välja käies rääkinud summast kuni 100 000 eurot," ütles Nortali juhatuse liige Andre Krull. "Meie vaatame seda regiooni laiemalt, mitte ainult kui Araabia Ühendemiraate, aga tegutseme ka Omaanis ja Kataris. Ühendemiraatides oleme siin viimased paar aastat konkreetsemalt projektidega tegutsenud. Regioonikäive kindlasti on juba üle kümne miljoni euro aastas."

Lähis-Ida turu ja Dubali Expo vastu on varasemalt näidanud huvi üles umbes viis IKT-ettevõtete liidu liiget.

Nii Krull kui ka kõik teised ettevõtjad rõhutavad, et Dubaist pole oodata kiiret ja kohest kasu, vaid eeskätt on tegemist kanna kinnitamisega turul, näidates huvi kohaoleku vastu. See aga vajaks kindlasti ka saatkonna rajamist, mis hõlbustaks edaspidi asjaajamist.

"Kui sind ei ole kohapeal, pole sind olemas," võtab kaitsetööstuse liidu juhatuse liige Ingvar Pärnamäe kokku Dubai kultuuriruumi. Ka tema rõhutab vajadust rajada sinna Eesti saatkond. "Expo on ainult üks plokk suures pildis. Riik peab olema rohkem esindatud, seal võiks palju rohkem müüa kui täna, aga seni saatkonda pole."

Pärnamäe peab vajalikuks, et riik vaataks selles suunas, kuhu raha liigub ja näitaks seal oma kohalolekut toena ettevõtjatele.

Eesti kaitsetööstuse jaoks on Lähis-Ida ja Pärsia lahe piirkond tähtsuselt kolme seas. Juba praegu tegutseb seal sektori viis suuremat valdkonda: droonid, mehitamata maismaasõidukid, küberkaitse, piirikaitse ja riidevarustus.

Piirkonna teeb atraktiivseks sealsete riikide jõukus ja innovatsioonivalmidus. "Nad tahavad alati osta kõige uuemaid, kõige ägedamaid asju, mis maailmas olemas on. Meiesugusel innovatiivsel kaitsetööstusel on hea algbaas sinna turule minekuks," ütleb Pärnamäe.

Omaosalust peab ta mõistlikuks - on ju ettevõtetel seal ärihuvid. Küll aga peab ta viiemiljonilist maksumust ülepaisutatuks.

"Arvan, et see on laest võetud number, mis baseerub väga kulukatel varasematel Expodel ja millist keegi pole huvitatud rajama. See võiks olla moodne, digitaalne lahendus, mitte raske betoon. Suudame kindlasti välja pakkuda ideid, kuidas seda Expot võimalikult moodsalt, aga ka odavalt läbi viia. Ettevõtjad on valmis panustama ettevõtmisse, mis toob tagasi. See toob," hindab ta oma sektori ettevõtete huvi panustada kõrgeks. Iga-aastaselt käiakse sealkandis kaitsetööstuse messil juba niikuinii.

Ka toiduainetööstus, eeskätt piimatootjad on näidanud üles huvi Dubai Expol osalemise vastu, kuid kas ja palju nad rahaliselt panustada suudavad, on põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) juhatuse liikme Tiina Saroni sõnul juba iseasi.

"Eesti toidutööstusettevõtted on ikkagi väikesed ettevõtted. Eksporditavate toodete palett ei ole ka väga lai - toiduainete transpordile kuluv aeg ja säilivustähtajad piiravad. Aga mingi potentsiaal on meil kindlasti olemas," ütleb Saron.

Tema hinnangul võib Araabia turule viia näiteks kuivatatud tooteid, konserve, valmistoitu, piimapulbrit, juustu, aga ka pulbrilisi lastetoite, kuivõrd rahvaarv on sealkandis kasvamas.

"Expost huvitatud ettevõtteid võib väga laias laastus olla viis-kuus, mitte rohkem," arvab Saron. Kas ja kes osaleda soovib, peaks selguma märtsi alguses.

Ent nagu teisedki, rõhutab Saron, on ilma saatkonnata raske äri teha. "Toode võib olla, aga kui tunnustust ei ole riikide vahel, on sellest vähe abi. Saatkond on igal juhul väga oluline maamärk, selle abil saame paljusid asju lahendada, mida me siit ei saa teha," selgitas EPKK juhatuse liige muret Eesti toidukaupade sealse tunnustamise pärast.

Ka Eestist põhja poole jäävad riigid eeldavad oma ettevõtetelt poole eelarve mahus omaosalust. Norra eeldatav Expol osalemise eelarve on 15 miljonit, Rootsil 14 miljonit ja Soomel 18 miljonit eurot.