Fotod: suure reede ristitee rännak Tallinna vanalinna kirikutes ({{commentsTotal}})

{{1522414260000 | amCalendar}}

Mitmel pool Eestis tähistati suurt reedet ristitee rännakuga, millest võtsid ühiselt osa Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikute kogudused.

Suure reede ristitee on Jeesuse surmapäeva mälestamine ning Tallinnas algas see Jaani kirikust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Rist on mõneti selline tore liitmise märk, mis tuletab meelde, et me ei ole üksi. Üks puu näitab üles taeva poole - meie looja poole - ja teine kaasinimeste poole. Nii, et me peame ühiselt seda elukoormat kandma, mis teinekord on päris raske, aga selle jõu ja armastusega, mida Jumal meile kõigile andnud on," rääkis kirikute nõukogu president Andres Põder.

Jaani kirikust viis tee Vabadussõja võidusamba juurde. Seejärel kõnniti läbi vanalinna ja üle Raekoja platsi Peeter-Pauli kiriku hoovi, kus olid järgmised peatused.

14 Ristitee peatust on jagatud kirikute vahel ning iga peatus on selleks, et korraks seisma jääda ja mõtiskleda nii kannatuse, inimlike nõrkuste kui ka abivalmiduse ja julguse üle. Peeter-Pauli kirikust liiguti edasi Oleviste kirkusse.

Ristiteed on kristlikus Euroopas tuntud juba sajandeid ja sellel traditsioonil on katoliiklik taust.

"Juba 93. aastal on Käinas tehtud ristitee. See traditsioon on nii tuntud, et võttis lihtsalt aega, millal seda viljelema hakata," ütles EELK Tallinna Kaarli koguduse juhatuse liige Vootele Hansen.

Tallinnas ja Tartus on Suure Reede ristitee oikumeeniline, ühendades kristlike kirikute kogudusi.

"Mina olen Ukraina kreeka katoliiklane. See tähendab, et meie kirik ongi ühendanud õigeusu ja katoliku kiriku riitused. Mul on hea meel, et Eestis on selline traditsioon taas ärganud ja et nii palju inimesi on ja kõik käivad koos ja pole mingit probleemi," ütles ristiteel osalenud Ukraina kultuurikeskuse juhataja Bogdan Ljutjuk

Ristitee viimased peatused olid piiskoplikus Toomkirikus.

Samalaadseid palveteekondi läbiti ka teistes kogudustes üle Eesti. Tartus viis ristitee läbi kaheksa kiriku.

EELK piiskop Joel Luhamets tõdes, et kaks põlvkonda tagasi teadsid kõik inimesed ristitee ja suure reede tähendust. Nüüd on tema sõnul palju inimesi, kes teavad seda väga sügavalt, kuid ka neid, kes ei tea mitte midagi.

"Peaks teadma. See on olnud meie kultuuri üks alustalasid, see on kõige olulisem ja sügavam sündmus, mis ristiusus üldse on," sõnas ta.

Paljud inimesed soovivad "häid pühi" juba suurel reedel. Luhametsa kinnitusel ei ole see väär.

"Täna on küll kurb päev, aga kirikus on ka kurvad päevad pühalikud päevad. Ka täna võib soovida häid pühi, sest Kristus oma kannatuse ja surmaga on ka meie mured ja leina ja ka surma pühitsenud. Nii et elu rõõmsad päevad pole ainult pühalikud, vaid ka kurvad päevad võivad olla väga pühalikud ja tähtsad," rääkis ta.

"Täna saame soovida hääd suurt reedet ja homme vaikset laupäeva, aga kahtlemata rõõmupühapäev on ülestõusmispüha, kui saame kuulutada, et Kristus on surma võitnud," lisas ta.

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtteline kaasaskäimine tema kannatusteel.

See traditsioon on pärit palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: