Sünnitajate vähenemine pole ainus põhjus osakondade sulgemiseks väikehaiglates ({{commentsTotal}})

Foto: Foto SILLE ANNUK POSTIMEES/ Eesti Meedia/ Scanpix

Haigekassa otsus sulgeda sünnitusosakond nii Põlva kui ka Valga haiglas tekitas palju emotsioone ja kohalike vastuseisu. Lisaks sellele, et haigekassa hinnangul pole väikehaiglas sünnitusosakond majanduslikult mõistlik, on põhjuseid teisigi, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Näiteks Juhan ja Kadri Suits tulid Põlva haiglasse sünnitama Viljandist. Lapsevanemate hinnangul haiglas millestki puudu ei ole, kuid n-ö õhku ja vaikust on palju rohkem, kui mõnes teises kohas.

Ka Riinu Räim on kõik oma kolm last toonud ilmale just Põlvas, kuigi tema kodu on Tartu ülikooli kliinikumist vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel.

"Mina tundsin, et mina tahan, et personalil oleks minu jaoks aega just nii palju mind toetada, kui mina seda sel hetkel vajan, mitte et see ei sõltuks kuidagi osakonna täituvusest. Ma tundsin, et minu jaoks on oluline, et mul oleks võimalik saada kindlasti sünnitustuppa siis, kui see laps hakkab sündima, mitte ma ei peaks seal jalad ristis enda korda ootama. Ja ma kindlasti soovisin, et see perepalati võimalus oleks ka päriselt kättesaadav," rääkis Riinu Räim.

Kuigi tagasiside haiglale on positiivne ja sünnitamas käiakse ka kaugemalt kui vaid Põlvamaalt, on haigekassa otsustanud nii Põlva kui ka Valga haigla sünnitusosakonna sulgeda.

Põlva haigla juhatuse esimehe Koit Jostovi sõnul oleks tal põlvalasena loomulikult hea meel, kui valitsus vaataks asjale nii, et piirkondades peab samuti elu jätkuma ning annaks raha juurde.

"Kui Põlvale ja teistele piiriäärsetele väikestele haiglatele antaks juurde mingi valmisolekutasu, mille suurusjärk oleks kuskil 200 000 eurot aastas, siis saaks sünnitamine jätkuda," lausus Jostov.

Valga haigla juhatuse esimees Marek Seer nentis, et ideaalset lahendust pole seni rahapuuduse ja tervishoiutöötajate puuduse oludes leitud.

Ta tõdes, et paljud tänased sünnitajad ja tänased noored on juba valinudki tee algusest peale Tartusse. "Kui me vaatame maakonnas sündinute arvu ja Valga haiglas sünnitajate arvu, siis ka seal on minu andmetel vahe sees."

Valga on ajapikku ilma jäänud ka Läti sünnitajatest, samuti on märgatavalt langenud Venemaalt tulevate sünnitajate hulk. Prognoosid ei ole sünnituste osas helged ka lähitulevikus.

Kuigi sünnitusosakondade sulgemisotsus tehti suuresti majanduslikel kaalutlustel, on otsuse üheks põhjuseks seegi, et pidevalt langev sünnituste arv võib ühel hetkel hakata mõjutama sünnitusabi kvaliteeti. Seda eriti kriitiliste sünnituste puhul.

"Ja kui sünnitusabis hakkab midagi juhtuma, siis on vaja tegutseda väga kiiresti ja sageli ei ole sellest mingit kasu, et seal on tegutsemas võib-olla üks arst, kes ongi väga kogenud. Seal peab olema terve süsteem. Terve meeskond ja kõik need lülid peavad olema valmis kiiresti tegutsema. Väikese sünnitusmaja personali kvaliteedi ülevalhoidmiseks on vaja väga suurt ressurssi," rõhutas Laanpere.

Tõsi, riskirasedad saadetakse Lõuna-Eesti väikehaiglatest Tartusse sünnitama juba ennetavalt. Doktor Made Laanpere sõnul ei ole kõiki riske võimalik aga ette prognoosida.

"Need inimesed, kes seda emotsionaalset sidet püüavad hoida, peavad aru saama, et nendel läks hästi. Aga kui ei oleks läinud hästi? Ja kui see põhjus oleks olnud mingisuguse abi hilinemine, siis ma arvan, et nad ei mõtleks enam nii," lisas ta.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul mõjutab sünnituste arvu pidev vähenemine ka teisi osakondi ja on küsimärgi alla pannud väikehaiglate jätkusuutlikkuse tervikuna.

Teatavasti Haigekassa maksab teenuse eest. Kui teenuseid jääb väga väheks, aga see peab olema ööpäevaringselt kättesaadav, siis tuleb selle teenuse tagamiseks teiste osutatavate teenuste arvelt neid täiendavalt subsideerida.

"Inimeste palka ja lisatasu tuleb siis maksta teiste teenuste pealt, mis omakorda hakkavad kiratsema," lausus Einasto.

Kui Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemine on juba otsustatud, siis Valga puhul teeb haigla nõukogu lõpliku otsuse ületuleval nädalal.

 

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: