Valga haiglas ei sündinud suvel 25 päeva jooksul ühtegi last ({{commentsTotal}})

Sünnitusosakonna sulgemise vastane protest Valgas.
Sünnitusosakonna sulgemise vastane protest Valgas. Autor/allikas: ERR

2017. aasta Valga haigla sünnitabel näitab, et suvel oli haiglas sünnitustes 25 päeva pikkune paus, kuna siis viibisid töötajad kollektiivpuhkusel ja sünnitajad pidid lapse mujal ilmale tooma, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kollektiivpuhkus ilmestab väikehaigla olukorda, kus töötajaid napib, et pidevalt teenust osutada, teenuse vajajaid on aga liiga vähe, et personali arvu saaks suurendada, märgib ajaleht.

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on Lõuna-Eestis praegu kolm haiglat, kus toimub vähem kui 300 sünnitust aastas, Eesti naistearstide seltsi hinnangul on aga teenuse arenguks vajalik vähemalt 400-500 juhtu aastas.

Tartu Ülikooli kliinikumi, millele Põlva ja Valga haigla kuuluvad, avalikkussuhete juhi Kristi Taela sõnul on Põlva haigla nõukogu otsus kindel: sünnitusteenuse osutamine lõpeb alates 1. oktoobrist.

Valga haiglat ootab tõenäoliselt sama saatus.

“Nõukogu on sulgemise ettepanekut arutanud ning otsustas kutsuda 10. aprillil toimuvale istungile ka haigekassa esindaja, et saada selgitust sünnitusosakonna sulgemise üksikasjade kohta ning panna paika, milliste teenuste arendamisse suunata sulgemisest üle jääv raha,” sõnas Tael ajalehele.

“Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle näitaja — eelmisel aastal toimus Valgas vastavalt 147 ja Põlvas 245 sünnitust, seega toimus Valgas keskmiselt üks sünnitus 2,6 päeva kohta ja Põlvas üks sünnitus 1,5 päeva kohta. Samas tuli mullu Tartu ülikooli kliinikumi sünnitama 85 naist Valga maakonnast ning 54 naist Põlva maakonnast, seejuures oli vaid väike osa neist riskisünnitajaid,” sõnas Tael.

Tartu ülikooli kliinikumi statistika näitab ka seda, et Valga haiglas on sündide arv kahanenud võrreldes 2013. aastaga peaaegu poole võrra 282 sünnilt 147 sünnile. Põlva haiglas oli viie aasta taguse 281 asemel 245 sünnitust.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: