"Meie otsus ei tähenda rünnakut režiimi liitlastele või kellelegi, vaid see oleks suunatud režiimi keemiavõimekuste vastu," lausus Prantsuse president, kinnitades, et ei soovi "olukorra eskaleerumist".

Macron lubas Prantsusmaa vastusammud aktivistide ja meedikute sõnul vähemalt 40 inimelu nõudnud keemiarünnaku suhtes teatavaks teha "lähipäevil" kooskõlastatult USA ja Suurbritanniaga.

Lääs on süüdistanud rünnakus Süüria valitsusvägesid, kuid Damaskus ja selle peamine liitlane Venemaa eitavad kategooriliselt seotust rünnakuga.

Prantsuse riigipea kordas Pariisi varasemat seisukohta, et keemiarelvade kasutamine Süürias on riigi jaoks punane joon.

Prantsusmaa on USA juhitava äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastase koalitsiooni aktiivne liige ja Macron on rääkinud kahe päeva jooksul USA presidendi Donald Trumpiga Süüria teemal kaks korda.

Moskva lubas anda Süüria režiimi ründamisele kohase vastuse

Kui USA ja selle liitlased peaksid Süüria režiimi ründama, järgneb Venemaa kohane vastus, ütles Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Vladimir Šamanov teisipäeval.

"Isegi isoleeritud löökide korral võtab otsuse langetamine kaua aega ja see otsus oleks poliitiline. Kui antakse koondlöök ja meie sõdurid saavad viga, anname kohase vastuse," ütles Šamanov Vene telekanalile Rossija 24, lisades, et Venemaa vastulöök oleks suunatud nii lennukite kui ka sõjalaevade vastu.

Tema sõnul on Venemaal selleks olemas väed ja vahendid ning ameeriklased ja nende liitlased on sellest teadlikud.

Vastasseisu puhkedes kasutavad osapooled ainult tavarelvi, ütles Vene õhudessantvägede endine ülem. "Pean tuumarelvade kasutamist ebatõenäoliseks. Tõepoolest, seda praegu ei kaaluta," ütles ta.