Macron: meil on tõendeid, et Süürias kasutati keemiarelva ({{commentsTotal}})

{{1523535240000 | amCalendar}}
Prantsusmaa president Emmanuel Macron Touloni mereväebaasis 2018. aasta jaanuaris.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron Touloni mereväebaasis 2018. aasta jaanuaris. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et Süüria režiimi keemiarünnaku kohta on tõendeid ja Damaskusel on oodata vastulööki "meile sobival ajal".

"Meil on tõendeid, et kasutati keemiarelva, vähemasti kloori, ja et seda kasutas Bashar al-Assadi režiim," ütles Macron usutluses telekanalile TF1.

President lisas, et vastus tuleb "meile sobival ajal, kui me otsustame, et see on kõige kasulikum ja tõhusam".

Prantsusmaa on reaktsiooni eest ka varem hoiatanud

Prantsusmaa annab Süüria presidendi Bashar Al-Assadi režiimile vastulöögi, kui ilmnevad tõendid tema seotuse kohta hiljutise gaasirünnakuga mässuliste linnale, ütles valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux teisipäeval.

"Kui piir ületati, tuleb vastus," ütles Griveaux raadiojaamale Europe 1 ja lisas, et luureandmed, mida Prantsuse president Emmanuel Macron ja USA riigipea Donald Trump omavahel jagasid, "kinnitavad teoreetiliselt keemiarelvade kasutamist".

Prantsusmaa on korduvalt hoiatanud, et keemiarelvade kasutamine Süürias on piir, mille ületamise korral rünnatakse Süüria valitsusvägesid.

Macron ütles teisipäeval, et rünnaku kasuks otsustamise korral võtaks Prantsusmaa sihikule Süüria valitsuse keemiarelvataristu.

May: keemiarelvade kasutamisele tuleb reageerida

Briti peaministri Theresa May sõnul näitavad kõik märgid, et Douma keemiarünnaku taga olid Süüria relvajõud ning kordas, et keemiarelvade jätkuv kasutamine ei tohi jääda vastuseta.

May ütles kolmapäeval, et Suurbritannia teeb koostööd oma lähedaste liitlastega otsustamaks, kuidas tagada toimepanijate vastutuselevõtt ja kuidas tulevikus ära hoida keemiarelvade kasutamisest tulenevat humanitaarkatastroofi.

Suurbritannia valitsus nõustus vajadusega tegutseda seoses keemiarünnakuga Süürias, teatas peaminister Theresa May ametkond.

"Valitsus nõustus vajadusega tegutseda, et leevendada inimkannatusi ja ära hoida keemiarelvade edasise kasutamise Assadi režiimi poolt," kirjutati teadaandes.

"Ministrid nõustusid, et peaminister peab jätkama koostööd liitlaste USA ja Prantsusmaaga koordineerimaks rahvusvahelist vastust," lisati avalduses.

USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia on pidanud konsultatsioone sõjalise löögi andmise üle, kuid May ei ole Briti vägede otsest osalust kinnitanud.

Briti parlament on kuni esmaspäevani vaheajal. Kuigi seaduste kohaselt ei vaja May sõjaliste sammude jaoks parlamendi toetust, on siiski tavaline võimaldada seadusandjail sellise otsuse üle hääletada.

2013. aastal hääletas parlament maha tollase peaministri David Cameroni üleskutse vastata keemiarünnakule Süürias õhulöökidega.

Merkel: nüüd on ilmne, et Süüria ei hävitanud keemiarelvaarsenali

Saksa kantsler Angela Merkel tõdes neljapäeval, et pärast Douma keemiarünnakut on ilmne, et Süüria režiim ei hävitanud 2013. aastal oma keemiarelvaarsenali.

"Me peame nüüd tunnistama, et ilmselgelt ei viidud hävitamist lõpule," ütles Merkel.

Merkel lisas Reutersi teatel, et Saksamaal ei ole kavas võimalikest õhurünnakutest Süüria vastu osa võtta, kuid Berliin toetab oma liitlaste pingutusi näitamaks, et keemiarelva kasutamine ei ole vastuvõetav.

Macroniga vestlenud Merkel rõhutas, et keemiarünnakute küsimuses on tähtis ühtne positsioon.

"Saksamaa ei võta osa võimalikust sõjategevusest - ma tahan selgelt välja öelda, et seda otsust ei ole - aga me hoolitseme selle eest ja toetame seda, et tehtaks kõik signaali saatmiseks, et keemiarelvade kasutamine on lubamatu."

Süüria pääses 2013. aastal tänu lubadusele keemiarelvavarud loovutada napilt USA ja Prantsusmaa õhurünnakutest kättemaksuks sariinirünnaku eest.

Trump: rünnak Süüriale võib tulla varsti või üldsegi mitte varsti

USA president Donald Trump andis neljapäeval põikleva vastuse küsimusele, millal on oodata rünnakut Süüriale keemiarelva kasutamise eest.

Kui kolmapäeval hoiatas Trump, et "raketid on tulemas", siis neljapäeva varahommikuses säutsus jättis ta rünnaku aja mõistatuseks

"Mitte kunagi pole öelnud, millal rünnak Süüria vastu toimub. Võib-olla üsna varsti või siis üldse mitte niipea! Igal juhul on USA minu administratsiooni ajal teinud ära suure töö ISIS-e piirkonnast välja juurimisel. Kus on meie "Aitäh, Ameerika"?" 

Mattis: keemiarelva kasutamine Süürias on andestamatu

USA kaitseminister Jim Mattise sõnul on keemiarelvade kasutamine Süürias lihtsalt andestamatu.

"Mõned asjad on lihtsalt andestamatud, ületades igasugused piirid ja olles täielikus vastuolus mitte üksnes keemiarelva konventsiooniga, vaid kogu tsivilisatsiooni huvidega," ütles Mattis neljapäeval esindajatekoja relvateenistuse komiteele.

Mattis ütles, et keeruline olukord Süürias tähendab, et "aeg-ajalt on näha vastuolulisi impulsse".

Moskva kutsub lääneriike mõtlema Süüria ründamise tagajärgede üle

Moskva kutsus neljapäeval lääneriike mõtlema tõsiselt Süüria suhtes seoses väidetava keemiarünnakuga tehtud ähvarduste tagajärgedele.

"Me kutsume... rahvusvahelist kogukonda tõsiselt mõtlema võimalike tagajärgede üle, mida toovad sellised süüdistused, ähvardused ja iseäranis sammud (Süüria vastu)," ütles Vene välisministri pressiesindaja Maria Zahharova.

"Keegi pole andnud Lääne liidritele luba võtta rahvusvahelise politsei - samaaegselt uurija, prokuröri, kohtuniku ja hukkaja - rolli," sõnas ta briifingul.

"Meie positsioon on selge ja sõnastatud. Me ei taha eskaleerumist," lisas Zahharova.

Venemaa taotles Süüria osas ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist

Venemaa taotles reedeks ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist seoses USA juhitud kavandatava sõjategevusega Süürias, teatasid diplomaadid.

Taotluse esitas Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzia, kelle sõnul on praegu kõige tähtsam USA rünnakute ärahoidmine Süürias, mis võib viia ohtliku vastasseisuni Washingtoni ja Moskva vahel.

"Meie esmaseks prioriteediks on ära hoida sõjaoht," ütles Nebenzia ajakirjanikele pärast ÜRO Julgeolekunõukogu kinnist istungit.

Kui tal paluti täpsustada, kas ta peab silmas sõda USA ja Venemaa vahel, siis ütles saadik: "Me ei saa kahjuks välistada ühtegi võimalust."

Erdoğan ja Trump arutasid Süüria kriisi

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA riigipea Trump arutasid kolmapäeva õhtul telefonivestluses Süüria kriisi, teatasid mõlema riigi ametnikud.

Erdoğan ja Trump vahetasid arvamusi viimaste arengute kohta Süürias, ütles Türgi presidendikantselei allikas, kuid ei andnud täpsemat teavet.

Valge Maja kinnitas samuti kahe liidri telefonivestlust.

Nad "arutasid praegust kriisi Süürias", ütles Valge Maja, lisades, et Trump ja Erdoğan lubasid hoida sidet seoses keerulise olukorraga.

Türgi peaminister Binali Yıldırım pöördus kolmapäeval Venemaa ja USA poole üleskutsega lõpetada kaklus Süüria pärast, sest see toob kahju tsiviilelanikele.

Türgi on NATO liikmena USA liitlane. President Bashar al-Assadi toetava Venemaaga on nad Süüria sõjas vastaspooltel. Viimastel kuudel on Türgi teinud aga tihedat koostööd nii Venemaa kui teise Assadi liitlase Iraaniga, et Süürias rahu saavutada.

Erdoğan lubas neljapäeval, et arutab Vene riigipea Vladimir Putiniga arvatavat keemiarünnakut Süürias Doumas.

"Rääkisin eile õhtul härra Trumpiga. Täna räägin härra Putiniga ja me arutame, kuidas me saaksime koos peatada keemilise tapmise," tsiteeris ajaleht Hürriyet Erdoğani sõnu Ankaras.

Keemiarelvad: Rootsi esitab ÜRO-le Süüria desarmeerimise eelnõu

Rootsi levitas neljapäeval ÜRO-s resolutsioonikavandit ÜRO missiooni saatmisest Süüriasse, et kõrvaldada sellest riigist keemiarelvad lõplikult, ilmnes AFP käsutusse jõudnud tekstist.

Ettepanek esitati enne ÜRO Julgeolekunõukogu suletud uste taga toimuvat istungit, millel arutatakse Süüria-vastase sõjategevuse ohtu.

Assad: Lääne sammud ähvardavad kaost suurendada

Süüria president Bashar al-Assad hoiatas neljapäeval, et Lääne ähvardus lasta käiku sõjalised vahendid vastuseks väidetavale keemiarünnakule üksnes suurendab piirkonnas valitsevat kaost.

"Need hääled ja iga võimalik samm aitavad üksnes kaasa piirkonna suuremale destabiliseerimisele," ütles Assad.

Süüria president tegi avalduse Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei välispoliitikanõunikuga kohtudes.

OPCW eksperdid alustavad tööd Süürias laupäeval

Rahvusvahelise keemiarelva järelevalveorgani eksperdid on saabumas Süüriasse ja alustavad tööd laupäeval.

Keemiarelva Keelustamise Organisatsiooni pressiesindaja kinnitas neljapäeval, et OPCW uurimismeeskond on teel Süüriasse ja alustab tööd laupäeval, 14. aprillil 2018.

Kaks ekspertrühma saabuvad Süüriasse neljapäeval ja reedel, et uurida süüdistusi keemiarelva kasutamisest mässuliste valduses olnud Douma linnas, lausus Süüria suursaadik ÜRO-s Bashar Jaafari.

"Rühmad saabuvad Süüriasse eraldi neljapäeval ja homme, reedel," lausus Jaafari ajakirjanikele.

"Me toetame meeskonna saabumist, kuhu nad ka Doumas ei sooviks keemiliste ainete võimalikku kasutamist kontrollima minna," märkis Jaafari.

Saadiku sõnul on Süüria 1000 korda eitanud väiteid, et valitsusväed keemiarünnakuid korraldasid.

Ta oletas, et "terroristid" hankisid keemiarelva Liibüast ning, et Türgi, Saudi, USA ja Prantsusmaa luureteenistused aitasid seda sõjatsooni toimetada.

Jaish al-Islam: lahkusime Doumast keemiarünnaku tõttu

Süüria džihadistide rühmituse Jaish al-Islam kõrge esindaja ütles neljapäeval, et rühmitus lahkus Douma linnast seal laupäeval toimunud keemiarünnaku tõttu.

"Loomulikult oli keemiarünnak see, mis tõukas meid nõustuma" Doumast lahkumisega, lausus Yasser Dalwan.

Sellega tunnistas Jaish al-Islam esmakordselt avalikult, et rühmitus sõlmis Doumast lahkumiseks vastaspoolega leppe. Dawani sõnul pole kogu rühmituse juhtkond Doumast ära läinud ja lahkumisprotsess veel käib.

Süüria valitsus ja selle liitlane Venemaa teatasid leppe sõlmimisest pühapäeva varahommikul, tunde pärast väidetavat mürkgaasi heitmist Doumale.

Päästjate sõnul suri laupäeval vähemalt 40 inimest, kelle sümptomid vastasid kokkupuutele keemiarelvaga. Muu hulgas olid neil hingamisraskused, luitunud nahk ja vahused suunurgad.

Ida-Ghoutas asuv Douma oli Jaish al-Islami kontrolli all.

Mitmed lääneriigid tõotasid vastata keemiarünnakule jõuliselt. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul on tal tõendid, et rünnaku taga on Süüria valitsus. Damaskus ja Moskva eitavad süüdistust. Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) lubas Doumasse saata uurimismeeskonna.

Analüütikute sõnul võis Süüria president Bashar al-Assad kasutada keemiarelva Douma elanike hirmutamiseks ja mässuliste väljatõrjumiseks lahinguta.

Jaish al-Islam oli varem öelnud, et ei sõlmi lepet Doumast lahkumiseks, kuid rünnaku järel lahkus Doumast põhjapoole mässuliste kontrollitud alale mitutuhat mässulist ja tsiviilisikut.

Lahkunute seas on Jaish al-Islami juht Issam Buwaydani, ütles vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: