Vilja Kiisler: Aabi selgitused pole veenvad
Äripäeva arvamustoimetuse juht Vilja Kiisler ütles "Ringvaates", et teisipäeval regionaalhalduse ministri kohalt tagasi astunud Jaak Aabi põhjendused, miks ta oma otsusest teatamisega viivitas, ei ole veenvad.
Jaak Aab selgitas pressikonverentsil, et ei teatanud tagasiastumisest varem, kuna ei tahtnud riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel panna ohtu oma haldusala otsuseid ja arenguid, mida nende arutelude käigus oli võimalik lahendada.
"See ei mõjunud üldse veenvalt. Minu meelest käitub Jaak Aab nagu koolipoiss, kellel koer on kontrolltöö ära söönud ja ta ei taha seda üles tunnistada. Kogu jutt riigi eelarvestrateegiast on, ma arvan, päris labane vale, sest kindlasti ei ole tema see, kellest oleks riigi eelarvestrateegia kuidagi sõltunud," kommenteeris Kiisler saates.
"Kui see jutt oleks tõene, siis klapiksid ka muud asjad, aga siin on väga palju asju, mis ei klapi. See asi juhtus juba üsna ammu, 11. märtsil, aga millegi pärast sai sellest peaminister teada siseministrilt, mitte Jaak Aabilt endalt. See on koolipoisi käitumine - võtsin teiste poistega natuke viina, ei taha üles tunnistada, tahan, et vanemad ei saaks teada. Päris tobe lugu," lisas ta.
Kiisler tõi intervjuus välja segaduse, mille kohaselt on politsei paberitesse sattunud Aabi ametinimetuseks riigikogu ametnik, kuigi Aab enda sõnul oma ametikoha ütles.
Teisipäeva õhtul kinnitas PPA kommunikatsioonibüroo juhataja Kirsti Ruul Delfile, et Aab nimetas end 11. märtsil politseipatrullile antud ütlustes vabariigi valitsuse ministriks, aga see info läks kuhugi kaotsi.
"Kõigepealt palun vabandust selle pärast, et väärteootsusesse on Jaak Aabi töökohaks märgitud riigikogu, kuigi kohapeal vormistatud protokolli on Jaak Aabi töökohaks märgitud vabariigi valitsus. Vastab tõele, et Jaak Aab ütles patrullautos oma töökohaks vabariigi valitsus, riigihalduse minister. Püüame praegu välja selgitada, kuidas sai juhtuda, et menetluse käigus on dokumendi vormistamisel selline viga tekkinud," kommenteeris Ruul.
Kiisleri hinnangul on kahtlane, et Aabilt võeti üheks kuuks juhtimisõigus. "Tavaliselt selliste rikkumiste puhul juhiluba ära ei võeta, temalt võeti üheks kuuks. Nii et ma ei välista, et seal on ka meile seni veel teadmata asjaolusid.
Kuna see lugu on selline vassimine, varjamine, siis ma ei välistaks üldse, et me ei tea kogu lugu," ütles ajakirjanik.
Kiisler tõdes, et pooleteise aastaga on praeguses valitsuses vahetunud pea pool ministritest - kolm IRL-i poliitikut ja kolm Keskerakonna ministrit.
"Kui arvestada seda, et valitsusse ei kuulu IRL-i ehk vastse Isamaa juht Helir-Valdor Seeder, kes on eelistanud jääda parteipoliitikuks, ja selle parteipoliitiku karjääri on valinud ka Jevgeni Ossinovski, pannes maha tervise- ja tööministri ameti, siis tegelikult see Ratta valitsus jääbki ühe rattaga kipakaks monstrumiks, mida ongi väga raske otse juhtida, käibki tiira-taara," kommenteeris Kiisler.
Vastates küsimusele, kui lihtne on Keskerakonnal uusi ministreid leida, ütles Kiisler, et see pink on lühike. Seda oli tema sõnul näha juba siis, kui Keskerakond alles valitsusse sai.
"Kui pink oleks olnud pikk, siis Repinski-sugune poliitik, kelle minevikust on ette tuua kriminaalkaristus, kaklemine, kitsede pidamise pahandused, üks pahandus ajas teist taga, ta oli jõudnud tappa anda ühele oma erakonnakaaslasele jne, /.../ poleks eluilmas olnud minister," ütles ta.
Kiisler märkis, et kõigepealt leiab Keskerakond sooja koha patustanud Aabile endale. Uue ministri leidmine ei ole Kiisleri hinnangul väga raske, kuna Aabi latt on olnud madal.
"Kindlasti leitakse koht, sest parteitööl ta ongi parem. Usun, et loomulikult leitakse inimene asemele. Aga Aabi latt ei ole ju väga kõrge, sellest on suhteliselt lihtne üle hüpata. Aab silma ei paistnud ministrina, midagi säravat tal öelda ei olnud ja ajalukku läheb ta pahandust teinud koolipoisina, kes oma joomatuuri varjata püüdis," sõnas Kiisler.
Valitsuse reitingule mõjub ministrivahetus Kiisleri sõnul halvasti.
Toimetaja: Merili Nael