Politsei: Aabi töökoht märgiti protokolli valesti eksituse tõttu
Riigihalduse ministrile Jaak Aabile jääknähtudega autojuhtimise ja kiiruseületamise eest vormistatud protokolli märgiti Aabi töökoht valesti politseiniku inimliku eksituse tõttu.
Politsei tabas riigihalduse ministri Jaak Aabi 11. märtsil autoroolist 0,28-promillise joobega, ka ületas Aab lubatud sõidukiirust.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et Aabile sündmuskohal vormistatud protokolli märgiti töökohaks Aabi ütluste järgi "vabariigi valitsus". Sisestaja vea tõttu kanti hiljem andmebaasi töökohana ekslikult "riigikogu töötaja" ja see info läks sealt automaatselt edasi väärteootsusele.
Tartu patrullitalituse juht Alvar Pähkel ütles, et tegu oli inimliku eksitusega, mis tekkis ajal, mil sisestaja kandis väärteoprotokollilt andmeid infosüsteemi. "Selle töötajaga on suheldud ning politsei- ja piirivalveamet viib muuhulgas läbi teenistusliku kontrolli selgitamaks, kuidas edaspidi selliseid eksitusi igal juhul vältida," sõnas Pähkel.
"Iga menetlusaluse käest küsitakse protokolli täitmisel tema töökohta. Saadud info kantakse protokolli menetlusaluse isiku ütluste järgi ning ta kinnitab sündmuskohal nende sõnade tõesust protokollile antud allkirjaga. Väärteoprotokollile inimese töökoha märkimist nõuab väärteomenetluse seadustik. Politsei seda teavet oma töös ei vaja ega kasuta. Samuti ei mõjuta töökoha andmed kuidagi menetluse läbiviimist või karistuse määramist," selgitas Pähkel.
Pähkel märkis, et politsei- ja piirivalveamet on teinud korduvalt ettepanekuid väärteomenetluse seadustiku muutmiseks, et töökoha infoväli protokollilt eemaldataks. "Selline infoväli on ajale jalgu jäänud ning lisaks tähendab politseinikele protokolli vormistamisel täiendavat ajakulu," sõnas ta ja nentis, et muudatusettepanekuga pole seni arvestatud.
"Kui aegu tagasi võisid töökoha andmed vajalikud olla näiteks trahve sisse nõudnud kohtutäituritele, siis täna töötatakse riigis elektroonilise teabega ning sisuline vajadus menetlusaluse töökoha andmete kogumiseks protokollile puudub. Küll nõuab seda jätkuvalt kehtiv seadus," lisas Pähkel.
Aab ületas 11. märtsil Tartus lubatud kiirust, sõites 50km/h alas 73km/h. Ühtlasi tuvastas politsei Aabil alkoholi tarvitamise tunnused.
Aab esitas teisipäeval peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse, mille valitsusjuht ka rahuldas.
Ratas ütles teisipäeval ajakirjanikele, et ta sai Aabiga juhtunust esmalt teada laupäeval siseministrilt ning pärast seda Aabilt endalt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: BNS
